Veedalik jooga

Veedalik jooga

Veedalik jooga on kõige vanem jooga vorm, mis ulatub tagasi Rigveedani,

mis on ilmselt maailma vanim raamat. See on vanim sanskriti tekst ja vanim teos, mis tahes indo-euroopa keeles. Suure joogi Šri Yukteswari, Paramahansa Yogananda õpetaja, sõnul ulatuvad veedalikud õpetused tagasi Satya Yugasse ehk Kuldajastusse, mis oli üle kümne tuhande aasta tagasi.

Veedaliku vaate järgi oli inimkond Kuldajastul ühtne nii keele kui ka religiooni poolest. Inimestel oli loomupärane ühendus oma jumaliku Minaga ja neil olid telepaatilised võimed ning fotograafiline mälu. See muutis raamatud ja muud meediumid tarbetuks. Samuti polnud vaja religioosseid institutsioone ega tehnoloogiat. Inimeste elu veedeti Sadhanas ehk vaimses praktikas ning inimteadvus liikus vabalt kosmilise teadvuse dimensioonides, jäädes harmooniasse nii looduse kui ka Vaimuga.

Kuldajastu lõpus hakkas inimeste vaimne intelligentsus langema. Keeleline erinevus koos ego kasvuga tõi kaasa teadmatus ja inimeste vahelise lahknevuse suurenemise. Sel ajal koostati veedalik õpetus esmakordselt suulises traditsioonis, et säilitada Kuldajastul arendatud vaimset teadmist.

Veedalik jooga loodi paljude rišide (targad, nägijad), Angirase ja Bhrigu perekondade poolt, kellest kõige olulisemad on seitse suurt nägijat Vasishta, Vamadeva, Bharadvaja, Gritsamada, Vishwamitra, Kanwa ja Atri. Rišide nägemuse kaudu esitasid veedad kõik peamised võimalikud vaimsed teed inimkonnale. Veedad sisaldavad kõikehõlmavat võtit kosmilise evolutsiooni ja inimese vaimse arengu jaoks, avades kõik universumi seadused.

Veedalik keel kasutab võimsaid mantraid, et esitada see õpetus, millel on palju erinevaid tähendustasandeid ja rakendusi. Selles osas on veedalikus keeles sügavus ja mõõde, mida kaasaegsed keeled, mis on välise meele ja ego produktid, ei suuda saavutada. Veedalikel mantratel on kosmilise seaduse muster ja kosmilise intelligentsuse plaan, mille kaudu kõike olemasolevat saab mõista oma sügavaimas teadvuses. Veedalikel mantratel on kogu teadmise ja kogu loomise jõudude prototüübid. Kuid nende õigeks mõistmiseks ja kasutamiseks on vaja erilist taipamist. Veedalikke mantraid ei suuda haarata tavaline intellekt, mistõttu on akadeemilised tõlgendused veedadest peaaegu kasutud ja tekitavad palju moonutusi.

Kolm põhilist veedalikku jooga tüüpi

Põhiline veedalik jooga on kolmetasandiline ja sellel on mitmeid olulisi seoseid:

1. Mantra Jooga – Vāk = Kõne, Ṛgveda – Maa
2. Prāṇa Jooga – Prāṇa (praana) - eluhingus, elujõud, Yajurveda – Atmosfäär
3. Dhyana Jooga – Buddhi = Meel, Samaveda – Taevas
4. Ärkveloleku seisund – Agni = Tuli, Brahma, Looja
5. Unenägu – Indra = Välk, Śiva, Muutja
6. Sügav uni – Sūrya = Päike, Viṣṇu, Säilitaja

Mantra Jooga

hõlmab mantra śakti, mantra väe, arendamist, mille kaudu mantra elustub ja muutub meeles transformatsiooni tööriistaks. Sellest tuleneb mantra Sphota, mantriline taipamine, mille kaudu saab haarata mantra sisemise tähenduse, ühendades meid jumalike seadustega. See võimaldab meil mõista kõiki vorme universumis kui jumaliku sõna, loova vibratsiooni OM, avaldumisi. See mantralik jõud paneb käima kõik teised sisemised energiad, mitte ainult sisemisel tasandil, vaid võib pakkuda ka meisterlikkust kõigi looduse jõudude üle.

Prana Jooga

hõlmab Prāṇa või Vidyut Śakti (välgu või elektrilise jõu) ja praanaliku taipamise (välgu taju) arendamist. See võimaldab meil töötada oma elutähtsa energiaga kui teadvuse energia avaldumisega. Mantra muutub Prāṇa'ks, kuna Prāṇa (hingamine) on ise ilmutamata heli. See Prāṇa annab tõuke ja elujõu sisemisteks muutusteks.

Dhyana Jooga

ehk meditatsiooni jooga, hõlmab Buddhi või ärganud intelligentsuse, Veedades nimetatud Dhi, ja selle tõetaju jõu arendamist. See võimaldab meil mõista universumit ja inimest kui kosmilise intelligentsuse terviklikku avanemist. See kõrgem intelligentsus tekib kõne ja Prāṇa energiseerimise kaudu ning toob erakordse muutumisjõu meele (teadvuse) sügavaimasse tasandisse. Dhyana Joogas valgustab tõe valgus meelt (teadvust) ja me saame teadvustada ja teada kogu reaalsuse ühtset olemust.

Kolm Joogat seostuvad meie kolme põhilise võimekusega: kõne - Vāk, elujõud - Prāṇa  ja Buddhi - intelligentse ehk teadvusega valitseva meele (Buddhi – teadvus, meel, mis on üle tavamõistuse, Manas'e). Need pole ainult meie tavalised võimed, vaid meie võimed arendada Jumalikku Sõna, Jumalikku Elu ja Jumalikku Meelt meie sees. Need seostuvad kolme kehaga: füüsilise, astraalse (praanalik) ja kausaalse/põhjusliku (hing või sügavam meel).

Kolm Veedat vastavad nendele kolmele joogale:

• Rigveda, mantrate Veeda, esitab kosmilise teadmise põhilised mantrad või seemned.
• Yajurveda, ohverduste/teenimise Veeda, näitab nende rakendamist rituaalide kaudu, mis on nii välised kui ka sisemised (joogilised). Sisemine rituaal on Pranayama.
• Samaveda, ühtsuse Veeda, näitab nende realiseerimist ekstaasi ja taipamise kaudu.

Veedaliku Jooga kolm peamist jumalust ehk Devatat vastavad kolmele valguse tüübile. Agni on tuli, mis on soojus või termogeenne valgus, mis põletab kõik negatiivse ja transformeerib meie olemuse kõrgemal tasemel. Indra on välk, mis on valgusenergia või elektriline jõud, mille kaudu saame tõusta ja liikuda kõrgemal olemise tasemel. Sūrya on Päike, mis on puhas valgus või magnetiline jõud, mis tõmbab meid kõikjaleolevasse lõpmatusse.

Need kolm jõudu toimivad meie kolmes seisundis: ärkvelolek, unenägu ja sügav uni ning suudavad need muuta jumalikuks ärkvelolekuks ehk tajuks, jumalikuks unenäoks ehk loomiseks ja jumalikuks puhkuseks ehk rahuks. Need on Maa, Atmosfääri ja Taeva kolm maailma, mitte kui välised, vaid kui sisemised reaalsused, mille kaudu suudame haarata kõiki maailmu kui meie enda meele vorminguid.

Veedalik jooga ja klassikaline jooga

Kolmekordne veedalik Jooga erineb pisut klassikalisest kaheksakordsest ehk Raja (Radža) joogast, mida õpetas Patanjali jooga suutrates. Veedalikus Joogas on yama-d ja niyama-d, soovitused ja piirangud, mis moodustavad Raja jooga esimesed kaks haru, osa veedaliku elu dharmilisest alusest. See tähendab elamist vastavalt meie kõrgemale loomusele ja meie madalama loomuse kontrolli all hoidmist õigete väärtuste, õige pingutuse ja õige toitumise kaudu. Āsanad ehk joogapoosid, mis on peamiselt mugav istumisasend, ei ole veedaliku jooga eraldi haru.

Veedalik Mantra ja Prāṇa joogad sisaldavad Raja jooga süsteemi Prāṇāyāma ehk Prāṇa kontrolli ja Pratyahāra ehk meelte kontrolli. Prāṇāyāma seisneb praanaliku energia arendamises, samas kui Pratyahāra seisneb meele eraldamist motoorsete organite ehk tunnetusvahendite juurest, tunnetusvahendite poolt edastatavast infost lahtiühendamist. Mantra võimaldab meil suunata nii praanat kui ka meelt. Veedalik Dhyana Jooga sisaldab Dharanat, Dhyanat ja Samadhit, mis on Raja jooga kontsentratsiooni, meditatsiooni ja ühinemise teostuse kolm aspekti, mis ühendavad meele tagasi jumaliku Minaga.

Mantra Jooga

Veedalik jooga algab mantraga kui selle alusega, kasutades Veedade mantraid, eriti Rigveda omi. Need mantrad jagunevad samuti kolmeks tüübiks:

1. Nimimantrad: Jumaluste, nagu Indra, Agni, Soma ja Sūrya nimed. Need kuuluvad peamiselt Bhakti jooga ehk pühendumusjooga juurde. Jumalusi nagu Śiva, Viṣṇu ja Jumalanna Durga saab kasutada samamoodi, näiteks mantra OM NAMAH SHIVAYA.
2. Bija ehk seemnemantrad: Peamiste Veeda terminite juurhelid nagu OM, AIM, HUM, HRIM, KRIM, SHRIM. Neid tuleb vaikselt koos hingamisega lausuda ja need kuuluvad ka Praana jooga juurde. Need ühendavad meele ja Praana, muutes teadvustamata mustrid ja kiindumused uuteks tähelepanu jõududeks.
3. Suuktad (“hästi ütlemised”): Laiendatud mantrad ja palved nagu Gāyatrī mantra (Tat Savitur vareniyam bhargo devasya dhimahi dhiyo yo nah prachodayat). Nendel tuleb mediteerida ja need kuuluvad Dhyana jooga juurde. Need haaravad meie kogu teadlikkuse kõrgemasse valgusesse terviklikul viisil.

Neid mantraid antakse üldjuhul eriliste pühenduste või väestamiste kaudu, mis moodustavad veedaliku praktika aluse. Veedaliku jooga praktika algab Veeda mantratega. See nõuab ärganud/teadvustatud kõnet ja ühendust jumaliku sõnaga. See omakorda nõuab, et meie hing, meie individuaalse teadvuse surematu osa, mis on Agni, sisemise leegi vorm, esile tuleks. Õpilane kordab erinevaid Bija mantraid, Nama mantraid ja Suktasid vastavalt oma teadvuse seisundile ja lähenemisele jumalikkusele. Kõige tavalisem Bija mantra on OM. Kõige tavalisem Suukta on Gāyatrī mantra.

Prāṇa Jooga

Veedalik Prāṇa Jooga hõlmab kõiki praanaga seotud joogatehnikaid, sealhulgas erinevaid Prāṇāyāma vorme. See hõlmab kõigi viie peamise praana, meelte ja tunnetusvahendite jälgimist ja nende üle meisterlikkuse saavutamist. See viib sisemise praana ja Kundalini śakti ärkamiseni, mis on elektrilise energia sisemine vorm. Selleks peab inimene õppima pakkuma erinevaid oma olemuse aspekte, eriti oma praanat, ohvrina sisemisele jumalusele. Praana jooga nõuab Ojase (odžase, elujõu) arendamist ja meelelistest naudingutest loobumist selle aktiivse hoidmise ja tõstmise jaoks.

Veedaliku Prāṇa joogat on mitut tüüpi.

1. Mantra Prāṇa Jooga: Selles joogas korratakse mantraid koos hingamisega, eriti erilisi Bija mantraid, kuid kasutada võib ka Nimede mantraid ja palve mantraid (Suktasid). Veedaliku arusaama järgi on praana ilmutamata kõne. Seega on Mantra jooga juba Prāṇa jooga vorm.

2. Puhta Prāṇa Jooga - Puhta Prāṇa Jooga keskendub praana jõu otsesele kasutamisele mitte ainult hingamise, vaid ka meie tahte ja motivatsioonina. Selle joogaga töötatakse, et viia praana madalamatest tšakratest kõrgematesse, arendades tahtejõudu läbi jumaliku armu vastuvõtmise.

3. Dhyana Prāṇa Jooga - Selles joogas mediteeritakse praanale kui Veeda jumala Indra või tajumise/tundmise väele. Kasutada võib ka teisi praana jumalusi, nagu Šiva ja Kāli. Veedade kirjelduse järgi on meel manifesteerumata ehk peen praana. Praana kaudu saab kontrollida meele energiat ja äratada selle otsese tajumise/taipamise välgujõudu.

Prāṇa jooga puhul tuleb äratada Indra või jumaliku praana jõud. See nõuab ärganud elujõudu ja energiseeritud arusaamist. See toimub läbi jumaliku armu ja väe laskumise hinge. Tuleb luua kontakt Jumalaga või Jumaliku Loojaga enda sees. Õpilane sooritab erinevaid Prāṇāyāma harjutusi koos õpitud mantratega, süvendades kontakti jumalustega kui kosmiliste energia vormidega. Paramahansa Yogananda õpetatud Krīya Jooga on üks selline praktika.

Dhyana Jooga

Veedalik meditatsioon hõlmab meditatsiooni mantra, praana ja jumaluste (Devata-de) üle. Lõppkokkuvõttes viib see Minale mediteerimiseni. Sel joogal on samuti mitut tüüpi:

1. Dhyana Devata Jooga: Selles joogas mediteeritakse erinevate veedalike jumaluste või Devatate ja nende sisemise tähenduse üle kui teadvuse valguse jõudude üle, nagu Indra, Agni, Soma ja Sūrya. See nõuab tööd valguse ja energiaga peenel tasandil.
2. Atma Dhyana Jooga: Selles joogas mediteeritakse sisemise Mina üle.

Seda on samuti kolme tüüpi:

1. a) Eneseuurimine (ātma vicāra): hõlmab Mina-mõtte allika uurimist ja jälgimisel jõudmist selle alguse juurde vaimses südames (hṛdaya). Veedaliku arusaama järgi tähendab see meie sisemise leegi, hinge ehk Jīva (dživa), Agni - tule, jälgimist tagasi südamesse, selle algse ja kõrgeima sünni asupaika. See on pideva ärkveloleku praktika, mille kaudu saame teadlikuks kõigis kolmes seisundis: ärkvelolekus, unenäos ja sügavas unes.
2. b) Enesevaatlus: hõlmab Teadvuse päikese valgusega ühendust ja lubamist sellel pingutusteta valgustada kõiki teadvuse ja mentaalseid seisundeid, läbi valgustatud intelligentsuse väe (Dhi või Buddhi). See seisneb Tunnistaja seisundis (sākṣī-bhava) olemist kõiges, mida teeme.
3. c) Atma mantrad: hõlmavad suuri veedalikke lausungeid nagu "Mina olen Jumal" (Aham Brahmāsmi), millele tuleb mediteerida vaikses meeles. Need on kasulikud ainult kõrgetasemelisele õpilasele. Ilma eelneva enesepuhastamiseta on neil vähe jõudu. Neid tuleb teha mitte tavalise kõne või meelega, vaid jumaliku Mina seisundi väljendava kirjeldusena.

Dhyana jooga puhul tuleb luua päikese või tõeteadvuse avarus. Tuleb luua kontakt jumaliku mina ehk Paramātmaniga südames. Õpilane mediteerib praanaga energiseeritud mantratele ja kasutab neid sügavamatesse teadvusseisunditesse liikumiseks. Valguse avarus ja Avaruse (teadvuse ruumi) Valguse/kerguse avamine on selle teostuse jaoks vajalik.

Samadhi Jooga: Lõplik Jooga

Kõik kolm veedalikku joogat viivad Samadhini ehk seisundini, kus ollakse ühenduses sisemise Jumalikkusega. Seda Samadhi Joogat sümboliseerib Soma, mis on ānanda ehk amṛta, surematuse õndsus või nektar. Soma ehk õndsuse energia voolata lubamine on selle Jooga, mis on kõrgeim veedalikke joogade seas, aluseks. See nõuab kõikide peenkehade kanalite ehk nadide avamist, mille kaudu amṛta ehk Soma saab voolata. See omakorda nõuab kõigi kolme veedaliku jooga nõuetekohast arengut.

Veedalik Integratiivne Jooga

Need neli veedalikke joogat moodustavad kokku integratiivse jooga. Need kulmineeruvad täieliku ehk Pūrṇa joogaga. Üldiselt seostub Pūrṇa jooga Indraga ja praanaga, kuid laiemas tähenduses kui teadvuse ja teadmise energia kõikidel tasanditel. Kuid on ka Agni Pūrṇa jooga, mida nimetatakse Vaiśvānara Vidyā (Kosmilise Isiku teadmine), mis avaldub Mina enese uurimisel. Samuti on olemas Päikese e Sūrya Purna jooga, eriti Viṣṇu või Sāvitrī kujul.

Selles Pūrṇa joogas muutub teine maailm ehk Atmosfäär kõikideks maailmadeks või Kosmiliseks Ookeaniks, südame ookeaniks kui neljandaks maailmaks. See ookean on ruum ja selle lained on maailmad. Südames olevas ruumis on kõik universum ja Ülim Mina väljaspool kõiki manifesteerumisi, ilminguid. See viib veidi erineva kolmeosalise veedaliku jooga formuleerimiseni:

1. Mantra Jooga - Maa - Keha - Ema
2. Dhyana Jooga - Taevas - Pea (Meel) - Isa
3. Samadhi Jooga - Vesi - Süda (Hing) - Laps

Purna jooga peamine vorm on meditatsioon südamele, mis hõlmab kõne, praana ja meele päritolu jälgimist tagasi südamesse, mis on eneseuurimise peamine praktika. Seda otsingut nimetatakse Veeda tekstides gaveshana või anveshana. Seda ei tehta lihtsalt korrates "Kes ma olen?", vaid see nõuab mantralist ja meditatsioonilist kontrolli kõne, praana ja meele üle ning kõigi nende liikumiste uurimist kõikides teadvusseisundites kui ātma jõud.

Veedalik jooga on suur ja mitmekülgne. Oleme käsitlenud vaid mõnda selle iseloomulikku omadust. Selles on õpetusi, mis on sobilikud igaühele vastavalt tema arengutasemele. Seetõttu ei ole ühtset õpetust massidele ega standardiseeritud juhendit. Iga indiviidi tuleb kohelda erinevalt.

Vamadeva Shastri

Artikli allikas