Kātyāyanī (कात्यायनी) on kuues Navadurga.
Devi Kātyāyanī on Lord Kṛṣṇa õde. Šaktismis seostatakse teda Shakti või sõjajumalanna Durga ägedate vormidega, kuhu kuuluvad ka Bhadrakali ja Chandika, ning traditsiooniliselt on ta seotud punase värviga, nagu ka jumalanna Durga, Shakti ürgvorm, see on kirjas faktina ka Patañjali tekstis Mahābhāṣya (suurepärane kommentaar), mis on kommentaarid Pāṇini sanskriti grammatika reeglite traktaadile Aṣṭādhyayi, või ka Kātyāyana Varttika. See on dateeritud 2. sajandisse e.m.a.
Devi vorm:
Jumalanna Kātyāyanī sõidab suursugusel lõvil ja on kujutatud nelja käega. Ta kannab vasakus käes lootoseõit ja mõõka ning hoiab paremaid käsi Abhaya ja Varada Mudras.
Elas kord tark, keda tunti kui Kātyāyan. Tal ei olnud järglasi. Ta sooritas karmi patukahetsuse ja palvetasjumalate poole, et saada last.
Vahepeal tekitas deemon Mahishasura jumalatele palju vaeva. Jumalad pöördusid Višnu poole, et otsida lahendust Mahishasura rõhumise lõpetamiseks. Višnu palvel liitusid temaga ks Šiva ja Brahma ning siis nende kolmainsus vallandas leegid, mis võtsid Kātyāyanī kuju.
Durga kehastus pühak Kātyāyanī tütrena, mille tulemusena hakati teda kutsuma Kātyāyanī nime all.
Ema Kātyāyanī loodi deemonite poolt toime pandud pattude lõpetamiseks ja ta sündis võitlejana. Tal oli särav kuju kolme silmaga, kaheksateist kätt ja ta oli särav nagu tuhat päikest. Jumalad andsid talle relvad Mahishasura tapmiseks. Šiva kinkis talle kolmhargi tridenti, Višnu ketta (Sudarshan Chakra). Varuna kinkis talle merikarbi (Shankha), Agni viskenoole, Vayu vibu, Surya nooletupe, Indra piksenoole, Kubera sõjanuia, Brahma kinkis roosikrantsi ja veepoti, Kala kinkis talle andsid mõõga ja kilbi ning Vishwakarma lahingukirve ja palju muid relvi. Tema sõidukiks on Lõvi.
Nii relvastatud Ma Kātyāyanī suundus Vindhya mägede poole, kus Mahishasura elas.
Mahishasura sünnilugu on samuti huvitav. Tema isa Rambha oli deemonite (asurate) kuningas. Kord armus ta printsess Mahishisse, kes oli needuse läbi muudetud veepühvliks. Mahisha tähendab sanskriti keelespühvel. Mahishasura sündis Rambha ja Mahishi ühinemisest. Oma sugupuu tõttu suutis ta oma vormi muuta deemoni ja pühvli vahel.
Ema Kātyāyanī ja Mahishasura vahel toimus äge lahing. Durga võitis teda ja lõikas mõõgaga pea maha. Mahishasura tapmist tähistatakse mitmel pool Indias kui Durga Puja. Teda nimetatakse ka Mahishasuramardiniks, ehk too kes tappis Mahishasura.
Bhagavatam Purana sõnul paastusid Gokuli noored abiellumise eas tüdrukud kogu Margashirsha kuu ning palusid jumalannat Katyayanit õnnistada neid Jumal Kṛṣṇaga. Nad voolisid jumalanna kuju ja tegid talle palveteenistusi. Sellest ajast alates arvatakse, et tüdrukud, kes peavad paastu ja kummardavad Kātyāyanīt, leiavad endale väärikad abikaasad. Tamil Nadus, on Devi Kanya Kumari, neitsijumalanna kui Ma Kātyāyanī kehastus. Teda kummardatakse Pongali ajal, mis langeb kokku Makar Sankranti pühaga.
Kõik, mis meie maailmas juhtub ja lahti rullub, nimetatakse Prapañcaks, kuid ei piirdu ainult nähtavaga. See, mis on nähtamatu ja mida meeled ei suuda tajuda, on palju suurem, kui me isegi ette kujutada ja mõista suudame.
Kuidas saab viha olla positiivne või jumalik omadus ja millal võib see muutuda negatiivseks või deemonlikuks omaduseks? Nende kahe vahel on tohutu erinevus. Ärge arvake, et viha on ainult halb omadus. Viha on samuti oluline ja sellel on oma koht. Hea viha on seotud tarkusega, halb aga emotsioonide ja isekusega. Hea viha tuleb laiast silmaringist. Viha on asjakohane, kui see on suunatud ebaõigluse ja ignorantsuse suunas. Tavaliselt kipub igaüks, kes vihastab, arvama, et tema viha on õigustatud ja suunatud ainult mingile ebaõiglusele! Kuid kui minna sügavamale eksistentsi peenematesse tasanditesse, leiad, et see pole tegelikult nii. Sellistel juhtudel loob viha inimesele tegelikult orjuse. Niisiis, viha, mis tekib õiglastel põhjustel ning on suunatud negatiivsusele ja ebaõiglusele, esindab Devi Kātyāyanī.
Olete ilmselt olnud tunnistajaks nii paljudele looduslikele õnnetustele, mida inimesed nimetavad Looduse kättemaksuks. Näiteks tabavad paljud kohad tohutuid maavärinaid või tugevaid üleujutusi. Kõik need sündmused on omistatud Devi Kātyāyanīle. Devi Kātyāyanī esindab jumaliku Ema jumalikku põhimõtet ja vormi, mis on selliste kohutavate looduslike õnnetuste ja katastroofide taga. Devi Kātyāyanī esindab ka seda viha, mis tekib loomingus Dharma ja tõe põhimõtete taastamiseks ja taaselustamiseks. Kātyāyanī on manifesteerumata Jumalikkuse jumalik jõud või printsiip, mis tekib loomise peenetes kihtides negatiivsuse vastu ja Dharma taastamise eesmärgil. Öeldakse, et targa inimese viha toob kaasa ainult suuremat head; kui ignorantse või rumala inimese armastus võib hoopis pigem rohkem probleeme tekitada. Seetõttu esindab Devi Kātyāyanī tegelikult kasulikku ja edendavat jõudu.
Sel päeval keskenduvad joogid oma teadlikkuse Ajña (hääldus: agnja) tśakrasse.
ॐ देवी कात्यायन्यै नम: Oṃ Devī Kātyāyanyai Namaḥ
