Jumalanna Kuṣmāṇḍa (कुष्माण्ड) on neljas NavaDurgā vorm, mida kummardatakse Navratri neljandal päeval.
Ku tähendab "väike", Ushma "energiat" ja Anda "kosmilist muna". See tähendas, et kogu universum on kujutatud kosmilise munana ja Devī olevat lõpetanud pimeduse oma jumaliku naeratusega.
Arvatakse, et jumalanna Parvatī, kelle elupaik on päikese keskel, vabastab sealt energiat universumisse ja võttis selleks jumalanna Kuṣmāṇḍa vormi. Öeldakse, et ta on sama särav kui päike ja tal on tervendav jõud. Teda võib näha lõviga ratsutamas ja tal on kaheksa kätt.
Kui ‘Aṣtabhuja’, avaldab Durgā ehk Śakti kaheksa käe jõudu, hoides käes Kamandalu (veepotti), vibu ja noolt, lootose õit, Amṛta ehk jumaliku nektari anumat, tšakrat ehk ketast, Gaḍa ehk sõjanuia ja Japa Malatehk pühasid palvehelmeid.
Ema Kuṣmāṇḍa lugu
See on umbes ajast, mil universum oli vaid pimedust täis tühimik. Kuskil polnud mingeid viiteid maailmale. Kuid siis, jumaliku valguse kiir, mis on igavesti eksisteeriv, levis kõikjale, valgustades iga viimastki nurka selles tühjuse ruumis. See valgusemeri oli vormitu. Järsku hakkas see kujunema kindlamaks suuruseks, ja nägi lõpuks välja nagu Jumalik Naine, kes polnud keegi muu kui jumalanna Kuṣmāṇḍa ise. Universumi sünd toimus jumalanna Kuṣmāṇḍa vaikse naeratuse tõttu. Tema tootis kosmilise muna. Naeratus saatis minema kogu pimeduse ja moodustas seega universumi uue loomingu. Ta andis oma vaikse naeratusega valgust ja elu kogu universumile.
Nii loodi Maa, planeedid, päike, tähed ja galaktikad. Kuid elu säilitamiseks vajas maailm päikesejumalat. Seega, Jumalanna liikus keskendudes päikese sisse ja temast sai eluks vajaliku energia ja valguse andja. Päike annab maailmale elu ja jumalanna Kuṣmāṇḍa ise on päikese jõud ja kogu energiaallikas, sest ta elab Päikesejumala südames, tuumas. Tema naeratusest ilmnes energiakeha ja sellest energiast omakorda valgus ja kogu looming. Ta naeratab alati, kui jumalad, alandlikud inimesed ja taevased olendid teda austavad.
Sri Kuṣmāṇḍa avab meile õndsuse, õnne ja heaolu oma Anugraha ehk jumaliku armu kaudu.
Ta hoiab Sūrya, päikese jumala väge ja armu, viies iga otsija pimedusest valgusesse. Devi Kuṣmāṇḍa elab Sūryaloka tuumas, peegeldades universumi loojana Päikese tõelist valgust.
Ta õnnistab meid Anahata ehk Südametšakra jumaliku õndsuse ja tervenemisega. Alles siis, kui me kummardame Devi Kuṣmāṇḍat siira puhtuse ja teadliku Śraddhā ehk usaldusega südames, kingib Emameile oma jumaliku armu voo.
Kui võtame oma karma eest vastutuse, jagame seda kogu maailmaga, võttes endale ka universaalse vastutuse. Kõik meie tegevused on seotud kosmilise universumi rütmide püha liikumisega. Peame oma tegevused teadvustama, olema teadlikud igast tegevusest, mõttest ja väljendusest.
Meie sisemine rahu ja kogu „maailmarahu” pole võimalikud, kui jätkame oma kohustuste varjamist, olles edasi Māya (illusiooni) köidikutes. Karma joogast tuleneb maailmarahu, mis tähendab, et anname endast parima kõiges, mida teeme, muutes oma karmalised tegevused ja mõtted jumalikule loomisele, mitte ainultoma isiklikuks püüdlemiseks.
Peame looma saṅkalpa ehk püha kavatsuse töötada selle nimel, et kõigis oma tegevustes avaneks kõrgem teadlikkus. Maailma rahu eksisteerib universumis, kuna see on kosmilise tarkuse loomulik voog. Just meie, inimesed, rikume pidevalt universaalset rahu, eemaldudes kosmilise universumi pühadest rütmidest. Meie enda motiveeritud tegevused sünnitavad lõhestavaid karmasid, mis põhjustavad ümbritsevas maailmas valu ja segadust.
Rahulik rahu on meie tõeline olemus, mis ulatub universumisse. Kui me ei suuda rahu kogeda, siis sellepärast, et ajame taga tegevusi, mis viivad ebakõla ja konfliktideni.
Durgā juhatab Sri Kuṣmāṇḍa nägemuses meid sügavamasse sisekaemusse, aidates meil jõuda oma rahulikku olemuseni ja kogeda ‘Satchitānandat’ Olemasolu, Teadvust ja Õndsust.
