Makara-Saṃkrānti päev on pühendatud Päikese Isandale Suryale.
Sel soodsal päeval, tavaliselt 14-15. jaanuaril, siseneb päike Kaljukitse (või Makari) sodiaagimärki, mis tähistab talvekuu lõppu ja pikemate päevade algust. See on hindude Magh-kuu algus. Kui Makara-Saṃkrānti on kõige populaarsem põhja-Indias, siis lõuna pool on festival tuntud Pongali nime all.
Raghuvir
Jaanuari keskpaik tähistab Uttarāyaṇa algust, kui päike tõuseb põhja poole, päevad on pikemad ja ööd lühemad. Kui praktiliselt Uttarāyaṇa tähistab meie üleminekut talvelt kevadesse, siis sümboolselt tähistab Uttarāyaṇa ka meie isiklikku vaimset üleminekut Avidyā pimedusest taipamise ja eristamise koidiku poole. Taevas tähistab see ka päikese üleminekut Makara Rāsiks (Kaljukits). Kuna protsess kordub looduses ikka ja jälle, tuletab see meile ka meelde, et me peaksime tõe otsimisel oma isiklikke eesmärke järgima. Tamil Nadus tähistatud Pongal kuulutab kogu meie elu küllust ja õnne. Soovime teile kõigile palju õnne Pongal ja Makara Sankranti. Olgu meid õnnistatud Sūrya heatahtlikkusest. Nautigem head tervist, rahu ja küllust Bhāskara sära läbi. Saagu meid alati inspireeritud sisimas elavast Savitṛist ja valgustagu meie teed Mitra.
KYM
Makara-Saṃkrānti määrab päikese tsükkel ja see vastab Päikese Kaljukitse märki sisenemise täpsele astronoomilisele sündmusele ning seda vaadeldakse päeval, mis tavaliselt langeb Gregoriuse kalendri järgi 14. jaanuarile, kuid liigaaastatel 15. jaanuarile. Makar Sankranti kuupäev ja kellaaeg on analoogsed Kaljukitse sodiaagimärgi sidereaalse ajaga (kui päike siseneb).
Aasta on 365,24 päeva pikk ja kahe järjestikuse Makar Sankranti püha ajavahe on peaaegu sama kui aasta. Aastas on 365 päeva. Seega iga nelja aasta järel nihutatakse kalendrit ühe päeva võrra, mida korrigeeritakse liigpäevaga (29. veebruar) lisamisega. Seega langeb Makar Sankranti igal liigaaastal 15. jaanuarile.
Wikipedia
Elu maal on võimalik suuresti tänu olulisele ja katkematule nähtusele – regulaarsele, perioodilisele päikese tõusule. Pole ime, et maailma iidsed rahvad kummardavad päikest kui jumalat. Öeldakse, et meie, inimeste jaoks vastab üks täisaasta jumalate jaoks ühe täispäeva. Seega vastab jumalate ööaeg sellele kuuekuulisele perioodile, mis lõpeb päeval, mille hindud on nimetanud Makara-Saṃkrāntiks. Uus päev algab jumalate ja meie jaoks maa peal; kui päikese lõunasuund (Dakṣiṇāyana) muutub põhjasuunaks (Uttarāyaṇa). See ajahetk, mil liikumine muutub lõunasuunast põhjasuunaks, kuulutades uut päeva taevastele, on põhjus päikese kummardamiseks ja pidustusteks. See on Indias ka talivilja koristamise aeg. Paljudes India osades ei määrata pulmakuupäevi enne seda taevalikku sündmust, ehk päikese suunamuutust. See muutus annab märku kõigi shubha-kāryā (soodsate ettevõtmiste) algusest.
365-päevane Maa-aasta on jagatud kaheteistkümneks ligikaudselt võrdse kestusega osaks, mida sodiaagis tuntakse rāśi nime all. Päikese asukoht määratakse kindlaks selle sodiaagipiirkonna alusel, kus ta viibib. Kui päike siseneb tähekonstellatsiooni, mida tuntakse kui Makarat, jaanuari keskpaigas, siis seda tähistataksegi Makara-Saṃkrānti festivalina.
Talivilja koristamisega austatakse veel üht tähtsat tegurit igal edukal põllumajandushooajal – veiseid. Lehmad ja pullid vannitatakse, nende sarved poleeritakse ja värvitakse erksate värvidega. Nende värvide peale kantakse sädelevat kullatolmu. Siis kaunistatakse lillede, vanikute ja kellukestega. Nende sidumiseks kasutatakse uusi köisi. Kõik veised koos nende kasvatajatega kogutakse õhtul küla või linna kesksesse kohta kokku. Seejärel seatakse nad rongkäigule, mida juhivad pille ja trumme mängivad muusikud. Teede ristmikul tehakse hiiglaslik lõke ja veised juhitakse ükshaaval koos neid juhtivate inimestega üle tule hüppama.
Nii inimene kui loom tulevad sümboolselt otsekui läbi tule, tähistades triumfi. Nad on nüüd valmis uueks hooajaks, kus kõik kurjad on eemale peletatud. Nii austab inimene loomi, väljendab oma tänu ja näitab harmooniat loodusega. Kõik on viidud heade ootuste, entusiastlikku ja rõõmsasse meeleolu. Kui rongkäik jõuab määratud lõpuni ja veised koju tuuakse, viiakse läbi aarati ja antakse süüa. Jumalateenistusi pakutakse templites, kus prasadiks on magus riis.
Sel päeval pakutakse mõnel pool Indias lastele segu seesamiseemnetest, jaggery’st (pruun suhkur), kuiva kookospähklist ja praetud chaana’st (läätsedest). Tavaliselt ei kasutata seesamit festivalidel, vaid ainult tarpana-ohverduste ajal, kus tervitatakse lahkunud vanemaid, kui tähistatakse nende surma-aastapäeva. Sankranti ajal tehakse erand, sest arvatakse, et Makara raaši isand on Sūrya (Päikese) poeg Śani (Saturn). Legend räägib, et poeg ja isa on kibedad vaenlased. Kuna arvatakse, et seesam on Śani lemmik, pakutakse seda tema rahustamiseks ja kinnitamiseks, et Päikesejumala jõud ei vähene nüüd, kui ta on vaenlase majas.
Sūrya, kui üks navagrahadest (üheksa planeeti jumalatest), asub sõna otseses mõttes kosmose keskmes ja teda kummardatakse esimesena, kui sooritatakse navagraha tseremooniaid. Sūryale viidatakse Rigvedas, kus teda peetakse hommikul ülestõusmisel Brahmaks (loojaks), keskpäeval Višnuks (säilitajaks) ja loojumise (lahustumise) ajal Rudraks.
Kuidas läbi viia Sūrya pūja.
Dr. A. V. Srinivasan
Iidsetel aegadel arvestasime ka päikese (päikese) kalendriga. Lõuna-Ameerika maiade tsivilisatsioon on selle elav näide. Maiade kalender põhines Surya Siddhantal. Makar Sankranti festivali tähistatakse maa peal alates 9000 eKr. See oli ametlikult kevade algus. Päevad muutuvad pikemaks ja ööd lühemaks.
Talvine pööripäev on karmalikus arvestuses oluline punkt, mis kajastab aja, tegevuse ja selle tagajärgede mõju meie maiste Maya illusioonide keeristes.
Talvine pööripäev on Vedade kalendris väga austusväärne sündmus. See tähistab uue ajatsükli algust koos vastavate rituaalidega iidses Vedade tulekummardamise süsteemis.
Talvine pööripäev on aeg, mil võiksime öelda, et Päike või päikesesüsteemi peajumal on uuesti sündinud, peegeldades jumaliku Mina või sisemise Päikese uuendamist meie sees. Päikesevalgus uueneb ja hakkab taas pikenema, avades järgmise aasta.
Vedade astroloogias on talvine pööripäev Uttarayana esimene päev, See on aeg, kus algab Päikese pooleaastane teekond põhja poole. Mahabharatas pikendas Bhimsa oma surma talvise pööripäevani, et ta saaks surra Uttarayana pühal ajal.
Talvine pööripäev, Uttarayana püha periood, meelitab hinge rändama sügavate otsingute teed.
Pööripäeva järgne Poornima (täiskuu) on pöördeline aeg ühendumiseks oma tõelise Minaga, raputades sõna otseses mõttes neid mõtteid ja püüdlusi, mis takistab meie teadlikku eluviisi. Alles siis, kui kogume julgust minna läbi pimeduse, võime kogeda koiduvalgust.
Yogini Shambhavi
Joogide jaoks on see aeg kõige olulisem, et nad saaksid oma vaimses protsessis uusi värskeid algatusi teha. Samuti teevad need, kel on perekond, uusi värskeid muudatusi oma eludes.
Hindu traditsiooni kohaselt on Uttarayana kuus kuud üks jumalate päev; Dakshinayana kuus kuud on üks jumalate öö. Seega on kaksteist kuud ehk aasta üks jumalate päev.
Vedicfeed
Pongal
Pongal on Lõuna-India mitmepäevane hindu festival, eriti tamilite kogukonnas. See on pühendatud hindu päikesejumalale Suryale ja vastab kogu Indias tähistatavale paljude piirkondlike nimede all peetavale
lõikuspühale Makar Sankrantile. Pongali festivali kolme päeva nimetatakse Bhogi Pongaliks, Surya Pongaliks ja Maattu Pongaliks. Mõned tähistavad ka neljandat päeva Kanum Pongalina.
Festival on nime saanud piduliku "Pongali" järgi, mis tähendab "keema, üle valama" ja viitab traditsioonilisele magustoidule, mis on valmistatud värskest riisisaagist, kus riis on keedetud piimas jaggeryga (toorsuhkur). Festivali tähistamiseks valmistatakse pongali magus roog, mida pakutakse kõigepealt jumalatele ja jumalannadele (jumalanna Pongal), sellele järgneb mõnikord lehmadele pakkumine ja seejärel perele jagamine. Pidulike pidustuste hulka kuuluvad lehmade ja nende sarvede kaunistamine, rituaalsed vette kastmised ja rongkäigud. Traditsiooniliselt tehakse riisipulbriga majade uste ette maha kaunid mustrid, ehk kolamid. Kodus palvetatakse, käiakse templites, saadakse kokku pere ja sõpradega ning vahetatakse kingitusi.
Bhogi pongalil heidavad inimesed vanad ja mahajäetud asjad kõrvale ja keskenduvad uutele, et luua muutusi või uuendusi. Koidul süütavad inimesed kodus lõkke, põletades asju, mida pole enam uue alguse , mis algab järgmisest päevast, kasu.
Wikipedia
