Śiva on sümbol kõigele, millele võime oma vaimsel teekonnal täiuslikkuse poole mõelda. Śiva tähendab õnne. Śivam on kõikehõlmav kõrgeim reaalsus, mille omadused on teadvus, õndsus ja head toov.
Meie teadvuse olemus on Śivam. Seega, kui öeldakse: "Chidananda roopam, shivoham shivoham", tähendab see, et see Ülim reaalsus, mille säde on minu Mina, on Ülim õndsus. Olen Śiva tegelikus vormis, mis on soodne kõikehõlmav reaalsus.
Pärast südaööd algab uus päev. Śiva lõpetab hävitamise tantsu. Hävitustants on tegelikult uuenemine, kus vana hävib ja toimub uus.
Kui Śankara, kes on selle Ülima Olendi esindusvorm, tantsib seda hävingutantsu, Tandava Nrityat, siis öeldakse, et kogu universum rapub ja väriseb ning kõik laguneb tükkideks. See on jumalikkuse uuendav ja hävitav aspekt, mida näete iga päev välis- ja sisemaailmas. Kui see raputus toimub meie sees, meie südames toimub Śiva hävitamise tants, hävib suur osa vanast. Kõik ego aspektid kobrutatakse üles, lõhutakse ja lammutatakse tükkideks selles Tandava Nritya tantsus. Kui need ära lammutatakse, jääb alles vaid rahu ja õndsus, mis on teadvuse olemus.
Śivaratri sisemine tähendus
Śivalingale peaks alati vett peale tilkuma, nii toimub pidev abhisheka. Selle tegelik tähendus on Raja Yogide sõnul see, et sahasrara tšakra sees on punkt, mida nimetatakse "Brahma randraks" – Brahmanisse viiv uks. Kui inimene selle kaudu väljub, puutub ta silmitsi sellega, mida me kutsume Śivamiks – lingamiks. Meditatsiooni kõrgeimas olekus tilgub amrita pidevalt sellele lingale. Ja siis maitseb joogi nektarit, mis sealt alla voolab. Igaüks, kes on maitsnud seda amritat, kasvõi tilk või pool tilka sellest, muutub nii joovastnuks ja täitub Śivami rõõmust, et miski muu pole tema jaoks enam nii ligitõmbav.
See ei tähenda, et ta peaks maailma eest põgenema. Ta võib jätkuvalt maailmas elada, kuid ta mõistab, et on sellest kõigest vaba ja et ta Ise on osa kõikehõlmavast Śivamist.
Kõik see on Śivaratri sisemine tähtsus.
Niisiis, õnne, mida me otsime, Śivamit, mida me otsime, tuleb otsida seestpoolt. Ja hävitamine, mis toimub, on meie kiindumine välisesse. See on Śiva tants.
Śiva ja Śakti
Ristatud jalgadega istuv Śiva, suletud silmadega, sümboliseerib meditatsioonis joogit.
Śankara ümber istuv madu on iidne tarkuse sümbol. Sümbol, mis tähistab tohutut energiat, mida nimetatakse Para Śaktiks. Seda nimetatakse ka Kula Kundalini, Bhavani, Tripura Sundariks, kes peitub enamiku inimeste puhul varjatult, aktiveerumata, Mooladharas. Ja kogu ärkamisprotsess, Śiva öö kogemus, on selle energia äratamine. Ja see on järkjärguline edasiminek läbi erinevate tšakrate, kuni see jõuab Sahasrara tšakrani ja saab üheks selle ülima Śivamiga.
Śivam ei ole kusagil mujal kui meie enda süsteemis. Meie vaatenurgast on Varanasi, kus Śiva istub, kulmude vaheline punkt. Kus Varuna ja Asi jõgi voolavad ja ühinevad. Sealt on Nirvanasse vaid üks samm.
Nii et see on Śivaratri tähtsus.
Śiva
Śiva on Maha (suure) Joogi sümbol. Nath Paramparas (naathide liinis) peaks esimene Guru või Õpetaja olema Adinath ja tema pole keegi muu kui Śiva. Nad on eristamatud. Nath Sampradaya ehk traditsioon on üks iidsemaid õpetusliine, kust joogapraktika meieni on jõudnud.
Śiva on kirjeldatud kolme silmaga. Kui Śiva mediteerib, sulgeb ta kaks silma, et mediteerida sisemise olemuse tuuma üle. Kui Ta mediteerib suletud silmadega, avaneb kolmas silm, mida nimetatakse teadmise – mõistmise silmaks. See ei ole ükski seal asuv organ; saate seda avada ainult sisemise tarkuse avamise kaudu. Śivam tähendab sanskriti keeles ka õnne ja õndsust. Seda saab kasutada ka ānanda asendajana, mida me kõik otsime. Seetõttu peetakse Adinathiks ei kedagi muud kui Śivat, kes õpetas joogat praktiseerima, et inimene saaks pöörduda sissepoole ja leida oma olemise allikas – õnn ja teadmised.
Śiva kujutatakse ka vormis, kus ta istub või on ta ümber metsast leitud tiigrinahk või hirvenahk, ja on tuhaga määritu kehaga, matistunud juustega, ristatud jalgadega nagu joogi ja tema peas on poolkuu. Poolkuu on Śakti sümbol, näete seda Durgal ja Kalil, kõigil navadurgadel (9 Durga vormil) on poolkuu. Poolkuu aeg on ka kuu viimane periood enne kui see hakkab kasvab, seetõttu peetakse seda kuueteistkümne tähega Sri Vidya yantras kuueteistkümnendaks täheks.
See poolkuu on Śakti sümbol ja Kuud nimetatakse Somaks, seetõttu nimetatakse Śivat Somashekharaks, kes hoiab või kogub või säilitab Somat. Somal on kaks tähendust. Üks on Kuu; teine on kujutlusvõime, mis on seotud Kuuga. Soma on ka see, mille manustamisel tõuseb teadvus erinevatele tasanditele. Soma, mida veedade ajastutel joodi, et transformeerida, tõsta meel tavalisest teadvuse seisundist kõrgemasse teadvuse seisundisse. Tõeline Soma on see, mida joogi tunneb, kui tema energiad või teadvus tõusevad inimkeha kõrgeimasse keskusesse ja see joovastab nii palju, et pole vaja enam kunagi baari minna!
Śiva võib olla ka Śankara vormina, või ka absoluutne Kõrgeim Brahman, keda nimetatakse ka Som’iks. Kashmiri šaivismis pole Śival vormi, Ta on Ülim Olemasolu.
Siin on veel kaks Śiva sümbolit, mis on väga-väga olulised. Üks on madu, mis on Tema kaela ümber, see madu esindab tarkust. Madu on ka Kundalini sümbol, mis jääb enamikus inimestes passiivseks, kuid elab kõigis inimsüsteemides. Tarkuse ja kõrgema teadvuse tase, milleni inimene saab tõusta, toimub siis, kui see energia end lahti keerab ja ülespoole liigub. Muidugi pole see füüsiline! See on potentsiaalses vormis kokku keritud energia sümbol, mille joogi peab äratama ja Śiva on taas selle ärkamise sümbol, kus inimesest saab jumal.
Traditsiooniliselt peaks Śivaratri olema ka Samudra Manthani päev – kui suur ookeani üleskeerutamine/kloppimine toimus, siis arvatakse, et esmalt tuli välja väga võimas mürk nimega 'hala hala visha' ja see oleks valgunud maailma, kui Śiva poleks selle ära joonud. See peatus tema kurgus, mille tagajärjel muutus ta kael siniseks, ja nii kutsutakse Teda "Neelkanthiks".
See protsess kehtib kõigi joogide kohta, mitte ainult Śiva kohta. Kui sa kobrutad oma mõistust meditatsioonis, ehk kui sa süvened üha sügavamale oma mõistuse kihtidesse, siis esimene asi, mis sealt välja tuleb, ei ole Amrit, vaid on mürk, sest ainult nii saab see välja tulla ja hävineda. Aga selle mürgi tõttu paljud inimesed, kes alustavad sadhanat (praktikat), loobuvad mõne aja pärast sadhanat tegemast ja võtavad teha muid asju, sest see mürk on tulnud nähtavale. Nad kas lasevad sel mürgist end minema kanda või joovad uuesti mürki. Kahjuks pole tänapäeval Śivat, kes meie eest mürki ära jooks. Seda peaks iga vaimsete harjutuste praktiseerija meeles pidama – et harjutades ja aina sügavamale minnes kerkivad pinnale kõik tendentsid, mis on su alateadvuses seni peidus olnud. See on mürk. Nüüd võiks siit abi saada õpetajalt, kes oskab sellega toime tulla, muidu läheb kõik pööraseks ära.
Nad ütlevad, et kui Śiva tantsib, siis kogu maailm väriseb ja hakkab kokku kukkuma ning Ta tõmbab kõik Endasse kokku. Kui ta tantsib oma Tandav Nrityat, hävitab ta kujutised, ta purustab kõik meie loodud kujundid ja ilma nende vanade, kihistunud, lubjastunud ja kivistunud segajate hävitamiseta ei saa tekkida midagi uut. See on nagu surm! Śivat nimetatakse ka hävitajaks - Maheshwaraks.
Aga see hävitamine on ainult transformatsioon, sest kui vana ei kao, ei saa tulla uut, see tähendab füüsilise poole pealt. Psühholoogilise poole pealt, mis on oluline joogi jaoks, kes otsib alati oma tõelist identiteeti ehk oma tõelist teadvust, tähendab tõeline teadvus ületada kõik kujundid. Mitte kujundid, mida näete enda ümber, vaid kujutlused, mida me üles ehitame oma mõtetes.
Tandav Nritya ehk Śiva Tandava tants on ilus väljendus kõigi nende meie loodud illusioonide, kujutluspiltide, hävitamisest.
Vaadake oma mõistuse sisse ja näete, et meil on sadu kujutluspilte ja just nende illusioonide tõttu saame haiget, ego kasvab, meil on kõik probleemid. Kujutluste tõttu ei saa uurida ega kuulata. See kõigi illusioonide hävitamine on Śiva kõige olulisem funktsioon ja see öö peaks olema aeg, mil välismaailm kaob meie meelest ja me oleme sisemise teadvuse sfääris.
Śiva istub seal ja juhatab meid sellele ringkäigule, sellele teekonnale sisemusse, kus me läheme, lõhkudes pilt pildi järel, kujutlus kujutluse järel ja siis jõuame Teadvuse Allikani, mille tõttu oleme võimelised looma. See on Śiva kontseptsiooni kõige olulisem aspekt.
Niisiis, Śiva Tandav Nritya on mõeldud vabastama teid kõigist tingimustest, kõigist kujunditest, kõigist külgetõmbetest ja tõrjumistest, mis hoiavad teid juurdunud arusaamas, et olete individuaalne, eriline, mitte nagu kõik teised. Nii et kui olete valmis omaks võtma tantsiva Śiva, siis olete vaba, kui ei ole valmis, siis te pole veel vaba. Sa võid valida!
Sümbolid
Śiva Linga on sümbol, mis seisab nagu tugev sammas, kui ühtne printsiip, mille ümber kõik muud tegevused toimuvad. Kõikjal, kus on linga, on ka 'yoni' – emakas. Tavaliselt on see "linga-yoni", nii et kogu produktsioon, loomine, liikumine, kõik sõltub lingast ja yonist, mis tähendab, et kuna linga energia on olemas, peab selle vastuvõtmiseks olema ka emakas. . Seega esindavad Śiva ja Śakti siin koos kogu Kosmose loomingut.
Śiva ei vaja keerulisi andameid, andke talle "bilva" leht ja veidi külma vett. Selline on joogi elu. Ta ei vaja midagi, ta vajab joomiseks vett ja võib-olla ka süüa ning ta on sellega rahul. Seetõttu esindab Śiva täiuslikku joogit. Śiva esindab kogu Universumi loomise sümbolit.
Śiva panchakshara on mantra, mida kasutatakse Śiva kutsumiseks. Seda mantrat nimetatakse panchaksharaks, kuna sellel on viis tähte. "Om" on "Pranava", mis lisatakse kõikidele mantratele, ja siis on "na" "ma" "shi" "va" "ya". Kõik need viis tähte tähistavad teadvuse tõusu läbi inimsüsteemi erinevate psüühiliste keskuste. Sellel panchaksharal on nii palju variatsioone, et erineval viisil lauldes avaldab see teadvuses erinevaid mõjusid.
Kogu see teooria ja praktika on Śiva kui Kõrgeima Energia sümbol koostöös Śaktiga, kes loob kogu universumi, ning see on seotud meie sisemise süsteemiga, mille kaudu me saame reaalselt puudutada neid energia osi, mis meis aktiivsed on ja olla tunnistajaks teadvuse tõusule.
- Sri M
