Dattātreya

Dattātreya, Avadhut, Digambara.

Isand Dattātreyat peetakse Ülima Olemuse nähtavaks kehastuseks tema Looja, Säilitaja ja Hävitaja aspektides, mida me teame vastavalt Brahma, Viṣṇu ja Śiva nime all. Jumala loov, säilitav ja lagundavad võimed peaksid väljenduma Dattātreya kehastuses.

Nimi või sõna „Dattātreya” koosneb kahest terminist: Dattā ja Atreya. Sanskritis tähendab Dattā toda, kes on antud kui kingitus, ja Atreya on auväärne, kelle nimi on tuletatud suure pühaku Atri nimest. Atri poeg on Atreya. Ka Atri iga järeltulija on Atreya. Too, kes on kingitusena antud pühak Atrile ja tema naisele Anasuyale, jumalate Brahma, Viṣṇu ja Siva endi poolt, on Dattātreya.

Too, keda on õnnistatud manifesteerumata (nirgun) anubhuutiga (vaimsed kogemused), Teda kutsutakse Dattāks. Nirgun anubhuuti sisuliselt tähendab taipamist, et ta ise on vaim (ātma) või et ta on saavutnud Jumala realisatsiooni.

Sõna Atri koosneb A + tri, kus A tähendab ilma ja tri tähendab kolme,triaadi, seega see nimi tähendab triaadi puudumist. See tähendab:

· Too, kelles ärkveloleku, unenäo ja sügava une seisundid puuduvad
· Too, kelles peenelemendid nagu sattva, rajas, tamas puuduvad.

Candra (kuu), Dattā ja Durvas olid jumalate Brahma, Viṣṇu ja Maheś ehk Śiva aspektid. Chandra ja Durvas lahkusid, kuid Jumalus Dattā jäi maa peale et jätkata Viṣṇu missiooni. Seega temaga sai alguse Gurude liin. Dattā on Viṣṇu inkarnatsioon, nii et tema missiooniks on jätkuvus, loomine, ja pühendumise arendamine inimestes, ning neile ideaalse ja õnneliku elamise õpetamise.

Legendid

Legende tema sünnist on palju ja erinevaid ning koht, kus ta suri, pole teada. Väidetavalt sündis ta kolmapäeval, Margashirsha kuu täiskuu 14. päeval, kuid aasta ja koha kohta pole usaldusväärset teavet. Teadlased oletavad, et see pidi olema vähemalt 5000 eKr või isegi varem.

Dattātreya lugu räägitakse mitmetes puraanades.

Markandeya purana 15. peatüki lugu:

Braahman nimega Kaushika oli lummatud ühest kurtisaanist ja kaotas oma rikkuse, tervise jne. Tema naine Shandili oli aga talle truu. Ta isegi kandis teda oma õlgadel kurtisaani juurde. Kord astus ta kogemata pühaku Mandavyale peale ja too needis nad, öeldes, et nad mõlemad surevad päikesetõusuks. Shandili palvetas ja palus, et päike ei tõuseks kunagi, et tema abikaasa saaks elada. Tema palvele vastati ja jumalad olid marus, nähes kuidas maailmakord on hävitatud. Nad palusid Shandili veenmiseks targa Atri naise Anusūyā abi. Anusūyā suutis Shandilit veenda tingimusel, et Kaushika elab edasi päikesetõusul. Tunnustades Anusūyā sekkumist, andsid jumalad talle kolm õnnistust.

Ta palus enda ja oma mehe vabanemist ja kolme jumala Brahma, Viṣṇu ja Śiva sündimist tema poegadena. See soov täideti, ja sellega tuli pühak Atri silmadest välja valgus mis toimis seemnena jumalikele poegade – Soma, Durvasa ja Dattā – vastavalt Brahma, Šiva ja Viṣṇu osaliste kehastuste sünniks.

Teised puraanad annavad erinevaid narratiive, kuid kõik hõlmavad nime Dattātreya omistamist, mis tähendab "tark Atri poega". Näiteks on lugu, et jumalad otsustasid panna proovile rishi Atri naise Anasuya süütuse ja puhtuse. Selle järgi läksid Brahma, Viṣṇu ja Šiva tema juurde, esinedes ilusate meestena. Atri aga ei lasknud end petta ja muutis nad kõik kolm üheks kolmepealiseks lapseks. See laps on tuntud kui Dattātreya ja teda peetakse samuti kõigi kolme jumala kehastuseks: Brahma, Viṣṇu ja Mahesha.

Skanda purana legend

Anusūyā, pühak Atri naine, oli tuntud oma vooruslikkuse poolest. Ta tegi tugevat tapast, rangelt praktikaid ja teenimisi, et saada endale poega, kes oleks võimetelt võrdne Brahma, Viṣṇu ja Śivaga. Sarasvatī, Lakṣmī ja Parvatī, nende jumalate kolmiku naised, aga said armukadedaks. Nad provotseerisid oma abikaasasid minema tema vooruslikkust proovile panema.

Kord, kui tema abikaasa pühak Atri oli välja läinud, tuli see jumalate kolmik sanyasiniteks ehk ränd-askeetideks maskeerununa talle külla ja palusid almust, annetust. Tema palus neil oodata kuni pühak Atri koju tagasi tuleb, kuid jumalad nõudsid, et nad peavad kohe süüa saama. Nad isegi ütlesid: „me oleme kuulnud, et sa kostitad külalisi nii hästi, et pakud neile nende soovi järgi toitu, seetõttu oleme siia tulnud“. Anusūyā nõustus neile toitu serveerima nende soovi järgi. Jumalad seadsid sellepeale tingimuseks, et ta peab neile toitu serveerima olles alasti. Ehmatades nende soovist mõtles ta: „mu meel on puhas ja mu abikaasa patukahetsuse vaprus päästab mind“. Seejärel keskendus ta mediteerides oma abikaasale ja sai idee: „kohtlen neid oma külalisi kui oma lapsi“. Jumalik kolmik muutus selle peale kohemaid kolmeks nutvaks lapsukeseks. Ta võttis nad oma kätele ja toitis neid oma rinnapiimaga.

Just siis saabus koju pühak Atri ja Anusūyā jutustas talle kogu loo. Atri taipas nende kolme külalise tõelist olemust ja avaldas aupaklikult neile austust. Jumalik kolmik tundis sellest rahuldust ja ilmusid nende ette oma tõeliste vormidena ning ütlesid, et nad võivad neilt vastutasuks midagi paluda. Pühak Atri ja Anusūyā mõtlesid ja palusid neid, et nad soovivad lapsi saada ja kas jumalad saaksid nende lapseks edasi jääda. Jumalad õnnistasidki paari pojaga, kelles oli koos nende kolme olemus, ta nimeks sai Dattatreya.

Sündides nägi Dattātreya välja nagu hästi arenenud kolme- või nelja-aastane laps. Kohe pärast sündi ütles ta oma emale: "Ma lahkun kodust." Ema palus tal kanda langotit, niude riiet. Aga Too ütles, et tal pole seda vaja: "Ma elan täpselt nii, nagu ma olen tulnud." Ja ta veetis kogu oma elu avadhootina.

Ta pühitses tuhandeid inimesi. Isegi liikvel olles oli tal palju õpilasi, ta jagas mantra dikšat, töötas nende vabastamise nimel, ilma igasuguse vahet tegemiseta neid usutunnistuse, kasti, soo või käitumise alusel. Ta veetis suurema osa oma elust Põhja-Mysore'i vahelisel alal (kaasa arvatud) rännates läbi Maharashtra ja Gujarati kuni Narmada jõeni. Üks pühakirjakoht viitab õpilasele, kes leidis Dattā Gandhmadana mäel mediteerimas. Ta saavutas eneserealisatsiooni kohas, mis pole praegu Gangapurina tuntud linnast kaugel.

Väidetavalt on ta elanud üsna ebatavalist elu, olles algul sõdalane, seejärel loobunud maailmast ja harjutanud joogat ning seejärel joonud veini ja elanud koos neiuga jne, et näidata oma jüngritele, et ta võib olla sellistest ilmalikest naudingutest vaba ka siis, kui ta nendega tegeleb.

Väidetavalt kohtus Dattātreya Shankaraga Kedarnathi lähedal enne Shankara mahasamadhit. Kedarnathis on üks koobas, mis tähistab seda sündmust.

Lisaks Avadhuta Gitale koostas ta ka Jivanmukta -gita, mis on 23 salmist koosnev lühike kogumik, mis räägib jnanist (jivan mukta), tantristlikust tekstist, mida tuntakse kui Haritayana Samhita ja Dattātreya Tantra.

Dattātreyat mainitakse ka Mahabharatas, Yagyavakya Upanišadis, Jabala Upanišadis, Narada-Parivraja Upanišadis, Bhikshu Upanišadis ja Shandilya Upanišadis. Vaišnaviidid hindavad teda kõrgelt, kuna teda peetakse Viṣṇu kehastuseks. Dattātreya on Tripura Rahasya pühakirjas Jnana Kanda jutustaja Parashuramale, et hajutada viimase kahtlused vabanemiseks.

Pühak Dattātreya oli Brahma, Viṣṇu ja Śiva kombineeritud kehastus. Tema Avadhoota Gita jutustuse salvestasid tema kaks õpilast: Swami ja Kartika. See on kahtlemata üks iidsemaid hinduistlikke pühakirju. Dattātreya kuulus iidse veeda perioodi, selle tõestuseks on Atharvavedas Dattātreya Upanishad. Ta oli kindlasti enne Ramayana perioodi, kuna mainitakse, et Dattātreya õpetas Śrividya Shoda-nyasat Isand Paraśuramale, kes elas enne Isand Ramat. Ta õpetas ashtanga joogat ka Patanjalile, kes seejärel kirjutas kuulsad Patanjali joogasuutrad. Peaaegu kõik targad peavad Avadhoota Gitat suurimaks Advaita Vedanta traktaadiks. Mõned arvavad, et Dattātreya oli Tantra algataja.

Dattātreyat on tavaliselt kujutatud nelja koeraga tema kõrval, kes esindavad nelja vedat, lehm tema taga, mis esindab Lord Viṣṇut, kolmhark tema käes, mis esindab Lord Śivat ja kolm pead, mis esindavad Lord Brahmat.

Pühakirjad

Isand Dattātreya õpetusi võib leida mitmest iidsest hinduismi pühakirjast ja tekstist. Mõned olulised pühakirjakohad, mis on seotud Dattātreya õpetustega, on järgmised:

Tripura Rahasya: see tekst on dialoog Lord Dattātreya ja tema jüngri Parashurama vahel, kus antakse edasi sügavat vaimset tarkust.
Avadhuta Gita: see on osa Dattātreya Upanishadist ja koosneb õpetustest, mille Lord Dattātreya annab kogunenud tarkadele. See rõhutab mitteduaalsust ja vabanemist.
Guru Gita: kuigi need ei keskendu ainult Dattātreya, sisaldavad mõned Guru Gita versioonid salme, mis on seotud Dattātreyaga kui kõrgeima guruga ja kehastavad kõigi gurude olemust.
Jivanmukta Gita: see pühakiri sisaldab ka õpetusi, mis on seotud Lord Dattātreya ja vabastatud olendi (Jivanmukta) kontseptsiooniga, mis on vaba maistest kiindumustest.
Dattātreya Purana: see on Lord Dattātreya pühendatud tekst, mis sisaldab temaga seotud lugusid, õpetusi ja legende.

Need pühakirjad ja tekstid tõstavad esile sügavat tarkust, vaimseid arusaamu ja õpetusi, mida omistatakse Lord Dattātreya, keda austatakse kui universaalse guru sümbolit, kes kehastab Kolmainsuse olemust (Brahma, Vishnu, Shiva).

Tripura Rahasya on püha iidne tekst, mida Advaita Vedantas kõrgelt hinnatakse ja mida sageli seostatakse Lord Dattātreya õpetustega.

Tripura Rahasya on dialoog Lord Dattātreya ja tema jüngri Parashurama vahel, kus Dattātreya jagab Parashuramale vaimseid teadmisi ja tarkust. See on jagatud kolmeks osaks ehk "rahasya’deks", mis vastavad vaimse teadvustamise kolmele etapile: Jnana (teadmised), jooga (praktika) ja Sankhya (mõistmine).

See tekst süveneb erinevatesse vaimsetesse teemadesse nagu reaalsuse olemus, Mina, meditatsioonipraktikad ja tee vabanemiseni (moksha). See on India vaimsetes ja filosoofilistes traditsioonides väga austatud ning seda peetakse eneseteostuse ja valgustumise teel otsijatele väärtuslikuks tarkuseallikaks.

Avadhuta Gita on teine tähtis pühakiri, mis on seotud Lord Dattātreyaga. See on osa uuremast pühakirjast, mida tuntakse kui "Dattātreya Upanishad", kuigi mõnikord käsitletakse seda ka iseseisva pühakirjana.

Avadhuta Gita on vestlus Lord Dattātreya ja kokkutulnud tarkade vahel, kus Dattātreya jagab sügavaid vaimseid õpetusi. Mõiste "avadhuta" viitab vabanenud olendile, kes on ületanud maised kiindumused ja piirangud, eksisteerides absoluutse vabaduse ja valgustatuse seisundis.

See pühakiri süveneb Advaita Vedanta erinevatesse aspektidesse, rõhutades reaalsuse mittekahest olemust, maailma illusoorset olemust, mina (Atman) ühtsust ülima reaalsusega (Brahman) ning teed vabanemiseni teadmiste ja teadvuse taipamiste kaudu.

Avadhuta Gita sisaldab salme, mis pakuvad sügavat arusaama olemasolu olemusest, materiaalse maailma püsimatusest ja Minast kui Ülimast tõest. Seda austatakse kui sügavat filosoofilist teksti, mis juhatab otsijaid vaimse ärkamise ning sünni ja surma tsüklist vabanemise teele.

Guru printsiip

Isand Dattātreya on universumi Suur Õpetaja või "guru printsiip". Kõik õpetajad erinevatel tasanditel on ühe õpetusprintsiibi ilmingud, mida iidses India tarkuses nimetatakse Dattātreyaks.

Dattātreya juhib kõiki joogalikke tegevusi, kõiges loodus. Ta on jooga Kosmiline Isand. Ta on Kolmainsuse kehastus, Esimese, Teise ja Kolmanda Logose süntees. Seitsme Targa või Nägija korraldusel kehastus ta selle planeedi inimeste keskele. Ta tuli joogat õpetama erinevatel ajaperioodidel. Kali Yuga ajastul, praegusel pimedal ajastul, tuli ta samuti Inimkonna hüvanguks, taassündis ja juhendas kolme järjepidevat kehastust. Esimene neist kehastustest oli Srīpāda Srīvallabha (1320–1350).

Dattātreya elab üldiselt Siiriusel, mida nimetatakse Koeratäheks. Sanskriti keeles on see tuntud kui Sārameya Mandala. Sarama tähendab koera. Siiriust tuntakse vedalikus astronoomias kui koerte sfääri. Koerad on tuntud oma alati valvsa teadlikkuse poolest. Siriuselt juhatades edastab Isand Dattātreya oma energiaid meie planeedile. Õpetajad siin planeedil juhinduvad tema energiast.

Dattātreyat nimetatakse ka "Dattāks", mis tähendab sanskriti keeles "annetatud". Tema olemus on anda oma kohalolu. Atreya tähendab "Atri poega". Atri oli üks seitsmest nägijast / loomise printsiipidest. Atri tähendab ka "mitte kolm". Seda, kes tuli alla sellest, mida pole kolm, nimetatakse Atrejaks.

Seega, see, mis ei ole kolm, annetatakse kolme kaudu kõikidesse loomistasanditesse, et aidata olenditel leida tee tagasi Tõe juurde.

See, mis on väljaspool neid kolme, on puhas teadvus, mis avaldub iseenda kolme omaduse kaudu. See, kes on väljaspool, siseneb loomise kolmnurka ja aitab loodut.

Dattātreya on põhimõte, mis eksisteerib kõigis Õpetaja printsiibina, sõbrana, juhina, mis juhib inimese enda eksistentsi allika juurde. Dattātreya on igavene printsiip, mis kehastub igal eksistentsitasandil vastavalt ajale ja vajadusele.

Dattātreya seisundiga seotud põhiprintsiip on puhas teadvus, mida väljendatakse samaväärsete omaduste kaudu.

Isand Dattātreya on väljaspool Kolmainsust, kuid võib väljendada end ka Kolmainsuse kaudu. Puhta teadvusena võib ta olla nagu Jumalik Ema ja puhta eksistentsina võib ta olla Jumal Absoluut. Ta on võimas oma kõigi võimalustega. Nii kujutavad teda iidsete aegade nägijad kui "kõik ühes ja üks kõigis".

Nende kolme omadusega seotud tasakaaluseisundit kirjeldatakse geomeetriliselt kui võrdkülgset kolmnurka. Kolmikomadused loovad loomise seitse tasandit, mida seletatakse kümne seemnena.

Dekaad ehk kümnend on Dattātreya iidseim sümbol nii arvulises kui geomeetrilises vormis. Selle puhas geomeetriline kuju on ringis olev kolmnurk, mille keskel punkt; selle kujundlikuks ning viimistletumaks vormiks on mees kolme pea ja kuue käega, keda saadavad lehm ja neli koera. Ta hoiab kuues erinevas käes kuut erinevat relva.

Võrdkülgne kolmnurk ringis ja keskpunktis - iidsetest aegadest on nägijad teda selle sümboli kaudu esile kutsunud.

Dattātreya moodustab kõigi olendite hüvanguks jooga tee.

Atribuudid

Koerad

Tema kujundlikus sümbolis on Srī Guru Dattāga kaasas 4 koera. Need neli esindavad nelja Vedat, nelja jugat ja nelja Sõna olekut. Need viitavad ka neljale eksistentsi seisundile.

Koer on üks Veda ülevatest sümbolitest. Koer esindab võimet kuulata, kuulata kaugele ja kuulata peent. Koertel on parem kuulamisvõime kui inimestel.

Lehm

Väidetavalt on Dattātreyaga kaasas suur valge lehm. Lehm on Srī Guru Dattā kaitse all. Veda sümboolikas tähistab lehm tarkust, loomingut ja ka planeeti Maa.

Planeet ja looming pakuvad lugematut rikkust, naudinguid, õnne, rõõmu ja õndsust. Nad on valmis saada lüpstud, et toita olendeid kõigil eksistentsi tasanditel. Lehmapiima joomine sümboliseerib head toitumist, kasvu ja rahulolu füüsilises, vitaalses, mentaalses, intellektuaalses ja õndsas Mina plaanis.

Iidsed pühakirjad kuulutavad, et keegi, kes tahab rahus elada, ei saa endale lubada haiget teha lehmale, naisele ja planeedile. See, kes teenib, kaitseb ja toidab neid kolme, saab ta nende toetuse. Nende soodne toetus pakub seletamatut rõõmu ja õnne. Just sel põhjusel on Dattātreyat kujutatud lehma kaitsjana. Lehm on kõige täiuslikkuse, rõõmu, õnne, heade kogemuste ja tarkuse andja.

Kuus kätt

Srī Guru Dattāt on kujutatud kolme pea ja kuue käega. Ühes käes hoiab ta merekarpi, teises taevalikku ratast, kolmandas nuia, neljandas kolmaharki, viiendas käes veepotti ja kuuendas käes kerjakaussi.

Merikarp

tähistab laienemise ja kokkutõmbumise põhimõtet, mida juhivad Jupiter ja Saturn. Teel Tõe poole toimub teadvuse avardumine, mida tuleb igal sammul kinnistada.

Ratas

Ratas tähistab aega ja aega juhib tõeline õpetaja. Ta pühitseb õpilase ajaga seotud teadmistesse, et õpilane saaks oskuslikult kohaneda elu soodsate ja ebasoodsate perioodidega, ilma et teda häiriks meeldivate ja ebameeldivate sündmuste vibratsioonid. Kuna Õpetaja, Srī Guru Dattā on "See, kes on üle kolme omaduse", teeb aeg temaga koostööd ja aitab tal Tõe otsijaid aidata.

Sõjanui

on uhkust alistava relva sümbol. Eneseuhkus tuleb ohverdada kaasolendite teenimise altaril ja Srī Guru Dattā kasutab õigel viisil nuia, et suruda maha nende inimeste uhkus, kes järgivad Tõe teed. Nui sümboliseerib ka ümberpööratud lülisamba süsteemi, mis on teadvuse elupaik. Kui nuia püsti hoida, meenutab see pea valgust, mis jätkub lülisambas valgussambana. Srī Guru Dattā teeb tõeotsijaid alandlikuks ja võimaldab ümber pöörata paljusid probleeme, mille all tõeotsijad kannatavad.

Kolmhark

Srī Guru Dattā käes olev kolmhark sümboliseerib kolmikenergiat, mida hoitakse eeterlikul kujul brahmadandas, lülisamba keskel. Kolmekordseid energiaid nimetatakse ida, pingala ja sushumna. Need on vasak-, parem- ja kesksed energiavoolud. Vasakpoolne vool loob materialiseerumist, parem vool vaimset arengut ja keskvool nende kahe vahelise tasakaalu, võimaldades olendi olemasolu kõrgemal eksistentsitasandil.

Veekandja

Srī Guru Dattā veenõu on oma olemuselt elu hoidja või kandja. Õpetaja peaks kinkima talle pühendunud õpilasele elu ja pikaealisuse, et õpilane saaks teostada end selle kehastuse ajal jooga kaudu. Just sel põhjusel on tõeline õpetaja tõeline tervendaja ja isegi elu andja. Kuni õpilane omandab meisterlikkuse, aitab ta õpilast tervise ja pikaealisuse tagamisel. Õpetaja teeb õpilasele kolm olulist õnnistust. Üks on pikaealisus, teine tervis ja kolmas õnnistus on tee Tõe juurde, mis viib meisterlikkuseni.

Kerjakauss

Kerjakauss: Srī Guru Dattā kannab kerjakaussi, kuid ta ei ole kerjus. Olendite kaitsmiseks palub ta neil annetada oma piirangud, ebapuhtus, kurjad motiivid ja ebanormaalne käitumine. Just sel põhjusel sirutab ta kerjakausiga käe igaühe poole, kes tema suunas pöördub. Ta sooviks, et tema järgijad annetaksid vabalt ära kõik, mis on neile haiguste põhjustajaks.

Dattātreya teenimises pole eeskirju.

Dattātreya ise ütleb: „Mediteerige. Jätkake inimeste toitmist. Jätkake oma kohustuste täitmist. Näe mind kõigis olendites. Ja oma rahututel aegadel pöörduge minu poole Enda sees.

Dattātreya 24 gurut

Noor Dattātreya on hindude tekstides kuulus kui see, kes alustas mittemillestki ja ilma õpetajateta, kuid jõudis valgustumiseni, jälgides loodust oma rännakutel sannyasina ja käsitledes neid loodusvaatlusi oma kahekümne nelja õpetajana. See legend on olnud sümboliks hinduistlikus veendumuses, eriti kunstnike ja joogide seas, et ideed, õpetused ja tavad pärinevad kõikidest allikatest ning et enesepüüdlus on õppimise vahend.

Logi sisse