24. juuni, 2023

Agni sūktam - Ṛgveda esimesed 9 mantrat

Agni sūktam

 

a̱gnimī̎ḷe pu̱rohit̍aṃ ya̱jñasya̍ de̱vamṛ̱tvijam̎ |

hotā̎raṃ ratna̱dhāta̍mam||1||

a̱gniḥ pūrve̎bhi̱rṛṣi̍bhi̱rīḍyo̱ nūta̍nairu̱ta |

sa de̱vām̐ eha va̍kṣati ||2||

 

a̱gninā̎ ra̱yima̍śnava̱tpoṣa̍me̱va di̱vedi̍ve|

ya̱śasaṃ̎ vī̱rava̍ttamam ||3||

 

agne̱ yaṃ ya̱jñama̍dhva̱raṃ vi̱śvata̍ḥ pari̱bhūrasi̍ |̍

sa idde̱veṣu̍ gacchati ||4||

 

a̱gnirhotā̎ ka̱vikra̍tuḥ sa̱tyaści̱traśra̍vastamaḥ |

de̱vo de̱vebhi̱rā ga̍mat ||5||

 

yada̱ṅga dā̱śuṣe̱ tvamagne̎ bha̱draṃ ka̍ri̱ṣyasi̍ |

tavettat sa̱tyamaṅ̎giraḥ ||6||

 

upa̍ tvāgne di̱vedi̍v̍e̱ doṣā̎vastardhi̱yā va̱yam |

namo̱ bharan̎ta̱ ema̍si ||7||

 

rāja̎nta madhva̱rāṇā̎ṃ go̱pāmṛ̱tasya̱dīdi̍vim |

vardha̍māna̱ṃ sve dame̎ ||8||

 

sa na̍ḥ pi̱teva̍ sū̱nave’gne̎ sūpāya̱no bha̍va |

saca̍svā naḥ sva̱staye̎ ||9||

 

Agni mantras 1-9 PDF

 

Tähendused - Meaning


1.1.1 Mantra 1 – Leads the Yajña

a̱gnimī̎ḷe pu̱rohit̍aṃ ya̱jñasya̍ de̱vamṛ̱tvijam̎ | hotā̎raṃ ratna̱dhāta̍mam||1||

Pada pāṭhaḥ (word by word)
Agniṃ | īḷe | puraḥ – hitam | yajañasya | devam | ṛtvijaṃ | Hotāraṃ | ratna | dhātamam |

agñi : It is derived from añg which indicates a strong and luminous movement. In the esoteric sense, Agñi is the divine will in a person who leads him/her towards higher goals. Agni is explicitly mentioned as the Divine Will in Mantra 5.

=> tuleneb juursõnast añg, mis viitab tugevale ja helendavale liikumisele. Esoteerilises mõttes on Agñi jumalik tahe inimeses, kes juhib teda kõrgemate eesmärkide poole. Agñi on selgesõnaliselt mainitud 5.mantras kui Jumalik Tahe.

Ịle : An act of adoration, aspiration etc.

=> jumaldamine, püüdlus jne.

purohitaṃ : In modern classical sanskrit, this words refers to the person who performs rituals (a priest), but here it means ‘Placed in front (puraḥ), for the welfare/benefit (hitam)’, therefore an important force, not an ordinary priest.

=> Kaasaegses klassikalises sanskriti keeles viitab see sõna isikule, kes teeb rituaale (preester), kuid siin tähendab see „ees asetsev (puraḥ), heaolu/kasu (hitam) jaoks”, seega oluline jõud, mitte tavaline preester.

deva : God, a cosmic power endowed with Light, an illuminating power. Derived from div, to illuminate. Devās in the Veda are harmonious without any conflicts between Gods depicted in the Puraṇās. Devās are always beneficial to the human beings helping them to achieve overall perfection.

=> Jumal, kosmiline jõud, mis on varustatud Valgusega, valgustava väega. Tuletatud juursõnast:div - valgustama. Veedades on jumalad harmoonilised, ilma omavaheliste konfliktideta, nagu on kujutatud Puranades. Jumalad on inimestele alati kasulikud, aidates neil saavutada täiuslikkust.

yajñasya devam : Lord of the Yajña, a collaborative activity between the human aspirant and the cosmic powers, happening both in the subtle body of a person and the cosmos. It is the offering of all works and gains to the divinity inside. Agni makes the aspirant participate in the inner yajña, even if the person is unconscious of the divine presence in his/her surface activities.

=> Yajña jumal – pürgiva inimese ja kosmiliste jõudude vahelise koostöö energia, mis toimub nii inimese peenes kehas kui ka kosmoses. See on inimeses sisemiselt kõigi tegude ja saavutuste annetamine jumalikkusele. Agni paneb pürgija osalema sisemises yajñas, isegi kui inimene ei ole teadlik jumalikust kohalolekust oma välistes tegevustes.

ṛtvik : According to Sri Aurobindo, ṛtvik is made of ṛt (Truth) and vi (Ecstasy). Hence it is rendered as the one who has the ecstasy of the Truth.

=> Sri Aurobindo järgi on ṛtvik: ṛt - Tõde ja vi - Ekstaas. Seega võib tõlkida kui see, kellel on Tõe ekstaas.

hotāraṃ : The summoning priest or the one who invites all the devās or cosmic powers to the yajña in progress. The word hotṛ occus more than 200 times in the Ṛg Veda. Agni calls the other Gods or Powers for helping the human aspirant in their respective ways.

=> kohale kutsuv preester või see, kes kutsub käimasolevale yajñale kõik jumalad või kosmilised jõud. Sõna hotṛ esineb Ṛg Vedas rohkem kui 200 korda. Agni kutsub teisi jumalaid või vägesid, et nad aitaksid inimpürgijat neile vastaval viisil.

ratnadhātamaṃ : ratna in the Vedas means happiness or ecstasy in contrast to classical Sanskrit where it means jewels (wealth). Ratnadhā means the one who bears happiness. The suffix tam means excellent. Happiness is the fruit of the offerings of the Ṛṣi or the aspirant in the yajña and Agni establishes the happiness in him/her.

=>  ratna tähendab Vedades õnne või ekstaasi, erinevalt klassikalisest sanskriti keelest, kus see tähendab juveele (rikkust). Ratnadhā tähendab seda, kes kannab õnnelikkust. Sufiks tam tähendab suurepärast. Õnn on Ṛṣi või yajña pürgija annetuste tulemus/vili ja Agni on see, kes temas õnne kinnistab, kohale toob.

I adore Agni, placed in front, the God of the Yajña, ṛtvik or one who has the ecstasy of Truth. He is the summoning priest and he activates (in human beings) the dormant ecstasies excellently.

Ma jumaldan Agnit, kes on esile toodud, Yajña jumal, ṛtvik ehk too, kes tunneb Tõe ekstaasi. Ta on vägesid kohalekutsuv preester ja ta aktiveerib suurepäraselt (inimestel) uinuvad ekstaasid.

 

1.1.2 Mantra 2 : Ancient and Modern Seers

a̱gniḥ pūrve̎bhi̱rṛṣi̍bhi̱rīḍyo̱ nūta̍nairu̱ta | sa de̱vām̐ eha va̍kṣati ||2||

Pada-pāṭhaḥ (word by word)
agniḥ ǀ pūrvebhiḥ ǀ ṛṣi-bhiḥ ǀ īḍyaḥ ǀ nūtanaiḥ ǀ uta ǀ saḥ ǀ devān ǀ ā ǀ iha ǀ vakṣati ǁ

purvebhiḥ : by the ancients. It is impossible to determine the age of these Seers, who are labelled ‘ancient’ by ṛṣi Madhuchchandas. This phrase indicates that the worship of Agni has a long tradition and has been going on also by those more ancient that when this verse was heard. In Sanskrit grammar, the noun ending with bhiḥ shows us the instrumental case in plural. Therefore meaning ‘By the ancients’

=> iidsete esivanemate poolt. Nende nägijate vanust on võimatu kindlaks määrata, keda ṛṣi Madhuchchandas nimetas iidseteks. See fraas viitab sellele, et Agni kummardamisel on pikad traditsioonid ja seda on teinud ka veel iidsemad esivanemad, enne selle mantra kuulmist. Sanskriti grammatikas tähendab bhiḥ-ga lõppev nimisõna mitmuse kaasaütlevat käänet. Seetõttu tähendab see "iidsete poolt"

ṛṣi : The seer, one who has found the divine word of the higher spiritual Truth expressed in the form of a rik, the mantric verse. This person is not an intellectual composer of the hymn, but the Seer (draṣṭa) of the Eternal Truth, the knowledge comes to him/her vibrating out of the Infinite. Since this person has the complete inner knowledge, he/she can guide the world humanly as Devās guide it divinely.

=> nägija, see, kes on leidnud kõrgema vaimse Tõe jumaliku sõna, mis on väljendatud rik vormis, mantra värsi kujul. See inimene ei ole hümni intellektist looja, vaid Igavese Tõe Nägija (draṣṭa), teadmine jõuab lõpmatusest temani vibratsioonina. Kuna sellel inimesel on täielikud sisemised teadmised, saab ta maailma inimlikult juhtida, nagu Jumalad seda jumalikult juhivad.

īḍyaḥ : adored => jumaldatud

nūtanaiḥ : Instrumental plural declension of nūtana (new), therefore by the modern/new seers

=> Nūtana (uus) kaasaütlev mitmuse kääne, seega kaasaegsete/uute nägijate poolt

uta : loved, adored => armastatud, jumaldatud
iha : here. Iha means our world, this Earth or in the esoteric interpretation, the inner body of the sacrificer. Iha is often misinterpreted to mean the vedic altar by ritualists.

=> siin. Iha tähendab meie maailma, seda Maad või esoteerilises tõlgenduses sisemist ohverdaja keha. Rituaalide tegijad tõlgendavad iha sageli valesti, kui veeda altarit.

ā + vakṣati : brings. The function indicated here is a continuation of the one indicated in the epithet hotṛ (summoning priest). Agni brings the gods located in higher realms to a location on Earth, which is the body of the human aspirant.

=> toob. Siin näidatud funktsioon on jätk epiteedis hotṛ (preestri kutsumine) märgitud funktsioonile. Agni toob kõrgemates sfäärides asuvad jumalad asukohta Maal, mis on inimpürgija keha.

vakṣati from a Sanskrit grammar perspective comes from the root vakṣ – which means to grow/increase/accumulate. Vakṣati is the singular third person form of the verb.

=> sanskriti grammatika vaatenurgast pärineb tüvest vakṣ – mis tähendab kasvada/suurendada/kuhjuda. Vakṣati on verbi ainsuse kolmanda isiku vorm.

Agni, adored by the ancient seers, is adored by new sages too. He brings the Gods here.

Agni, keda jumaldavad iidsed nägijad, on jumaldatud ka uute tarkade poolt. Ta toob Jumalad siia kohale.

 

1.1.3 Mantra 3 : Endows Inner Plenitude

a̱gninā̎ ra̱yima̍śnava̱tpoṣa̍me̱va di̱vedi̍ve| ya̱śasaṃ̎ vī̱rava̍ttamam||3||

 

Pada -pāṭhaḥ (word by word)
agninā ǀ rayim ǀ aśnavat ǀ poṣam ǀ eva ǀ dive-dive ǀ yaśasam ǀ vīravat-tamam ǁ

agninā : Instrumental singular case of Agniḥ, therefore meaning ‘by Agni’

=> Agniḥ kaasaütlev ainsuse kääne, mis tähendab seega "Agni poolt"

rayim : Indicates inner plenitude (an abundance, a condition of being full or complete) or felicity (intense happiness, rapture, bliss). Only an inner treasure can have the descriptor ‘increases day by day’ (divedive). Ordinary wealth may or may not increase, but Rayim is an inner treasure that only increases.

=> Tähistab sisemist küllust (rikkalikkust, täielikku või täiuslikku olemist) või õnne (intensiivne õnnelikkus, vaimustus, õndsus). Ainult sisemisel aardel saab olla kirjeldus kui "kasvab päev-päevalt" (divedive). Tavaline rikkus võib kasvada, aga ei pruugi, aga Rayim on sisemine aare, mis ainult kasvab.

aśnavat : to reach, yajña; Sanskrit grammar – singular subjunctive of the root

=> jõudma, küündima, saavutama, yajña;

aś poṣam : growth, increase => kasv, areng
eva: indeed, very => tõepoolest, väga
dive-dive: day by day  => päevast päeva

yaśas : Glory, an adjective to the treasure. The inner treasure is endowed with a force so powerful that it enables the human to overcome the obstacles, caused by adverse powers, that prevent the enjoyment of bliss. The aspirant obtains this treasure by the grace of Agni who summons others gods and makes way for the manifestation of their powers in man.

=> Hiilgus, aaret kirjeldav omadussõna. Sisemine aare on varustatud nii võimsa jõuga, et see võimaldab inimesel ületada ebasoodsate jõudude põhjustatud takistused, mis takistavad õndsuse nautimist. Pürgija saab selle aarde Agni armust, kes kutsub teisi jumalaid kohale ja teeb võimaluse nende jõudude avaldumiseks inimeses.

yaśasam : Conquering glory, derived from yaś, to strive

=> yaśist tuletatud hiilguse saavutamine, sõna tuleneb tüvest yaś - püüdlema

vīravat : The hero-power which battles the assaults of ignorance and falsehood, heroic

=> kangelase vägi, mis võitleb teadmatuse ja valede rünnakutega, st kangelaslik

By Agni one enjoys an inner plenitude, that increases day by day. It is glorious and full of hero-power.

Tänu Agnile, saab pürgija nautida sisemist küllust, mis kasvab iga päevaga. See on hiilgav ja täis kangelase väge.

 

1.1.4 Mantra 4 – Mantra as a journey

agne̱ yaṃ ya̱jñama̍dhva̱raṃ vi̱śvata̍ḥ pari̱bhūrasi̍ |̍ sa idde̱veṣu̍ gacchati||4||

Pada-pāṭhaḥ (word by word)
agne ǀ yam ǀ yajñam ǀ adhvaram ǀ viśvataḥ ǀ pari-bhūḥ ǀ asi ǀ saḥ ǀ it ǀ deveṣu ǀ gacchati ǁ

agne : Vocative singular, O Agni  => ainsuse nimetav vorm: Oo, Agni!
yam : accusative singular of yaḥ meaning which/who / ainsuse sihitavas käändes, st mida/keda

yajñam adhvaram Yajña, or the sacrifice (a central theme of the Vedas) is viewed as a pilgrimage or a sacred journey that begins with our material body, destination being ‘svar‘ or Heaven or the habitation of the Gods. This isn’t something to be imagined as located in outer space etc, but has a counterpart in the inner being of the human aspirant performing the yajña (the yajamāna). The human aspirant joyously gives all he has to the yajña to attain the condition ‘svar‘, an inner state of heaven. Agni insures that the attempt to reach the inner world of Gods will be successful.

=> Yajñat ehk ohverdamist (Vedade üks keskseim teema) vaadeldakse kui palverännakut või püha teekonda, mis algab meie materiaalsest kehast, ning sihtpunktiks on ‘svar’ ehk taevas või jumalate elupaik. Seda ei saa kujutleda avakosmoses jne asuvana, vaid sellel on vaste yajñat (yajamānat) sooritava inimese pürgija sisemises olemises. Inimene kui pürgija annab yajñale rõõmsalt kõik, mis tal on, et saavutada seisund ‘svar’ ehk sisemine taevane seisund. Agni kindlustab, et püüe jõuda jumalate maailma õnnestub.

adhva – path => tee
rā – to give => anda
viśvataḥ – on all sides => igas küljes
paribhūḥ – surrounding, pervading => ümbritsev, läbiv
asi – to be => olla
sa iddeveṣu gacchati – That alone (indeed) reaches the Gods

=> See üksi (tõepoolest) jõuab Jumalateni

Agni, the sacred journey that is surrounded by you on all sides, that alone reaches the Gods.

Agni, püha teekond, mis on sinu poolt igast küljest ümbritsetud, ainult nii jõuab Jumalateni.

 

1.1.5 Mantra 5 – Agni as Seer – Will

a̱gnirhotā̎ ka̱vikra̍tuḥ sa̱tyaści̱traśra̍vastamaḥ | de̱vo de̱vebhi̱rā ga̍mat ||5||

agniḥ ǀ hotā ǀ kavi-kratuḥ ǀ satyaḥ ǀ citraśravaḥ-tamaḥ ǀ devaḥ ǀ devebhiḥ ǀ ā ǀ gamat ǁ

agniḥ – nominative singular, agni, Fire => nimetav kääne, Agni, Tuli

hotā – from root hotṛ – the summoning priest  => juursõnast hotṛ - kohalekutsuv preester

kavi – The word kavi appears more than 250 times in the Ṛg Veda. In many Indian languages like Hindi and also classical Sanskrit, kavi means poet. However, in the Vedas, this is a poet of a higher caliber, a seer or ṛṣi who sees beyond the realm of senses (krānta – darṣi) and is open to the action of felicities of inspiration, intuition, revelation and audition.

=> sõna kavi esineb Ṛg Vedas enam kui 250 korda. Paljudes India keeltes, nagu hindi ja ka klassikaline sanskriti keel, tähendab kavi luuletajat. Kuid Vedades on see kõrgema kaliibriga poeet, nägija või ṛṣi, kes näeb üle meelte sfääri (krānta – darṣi), kaugemale, ja on avatud inspiratsiooni, intuitsiooni, ilmutuse ja kuulamise rõõmudele.

kratuḥ – Ritualists explain this word as an ‘act of sacrifise’ but in fact, the inner meaning of kartuḥ is an unshakable or determined conscious force capable of execution (not an ordinary ‘doing’). It is the force that makes execution possible when Will is associated with wisdom and vision.

=> ritualistid selgitavad seda sõna kui "ohverdamist", kuid tegelikult on kartuḥ sisemine tähendus vankumatu või sihikindel teadlik jõud, mis on võimeline teostama (mitte tavaline "tegemine"). See on jõud, mis teeb täideviimise võimalikuks, kui tahet seostatakse tarkuse ja visiooniga.

kavikratu – Seer –Will – Agni is the Divine Will who has not only the vision of the suprasensible realms, but is also endowed with the force to manifest that vision of perfection in the worlds within us and outside.

=> – Nägija – Tahe – Agni on Jumalik Tahe, kellel pole mitte ainult nägemus ülemeelelistest sfääridest, vaid ta on varustatud ka jõuga, mis suudab seda täiuslikkuse nägemust avaldada nii meie sees kui ka väljaspool.

satyaḥ – True in knowledge => Tõde teadmistes

śravas – power of suprasensual audition or hearing. => meelteülene (üle tunnetusvahendi) kuulamise või kuulmise võime.

citra – infinite variety => lõpmatu mitmekesisus

śravaḥ – inspired hearing => inspireeritud kuulmine

tam – Excellence => täiuslikkus

satyaścitraśravastamaḥ – Agni whose audition is suprasensible and is of many types can make the seeker hear wonderful audition.

=> Agni, kelle kuulamine on üle tunnetusvahendi ja keda on mitut tüüpi, võib panna otsija kuulma imelisi kuuldusi.

devo devebhirāgamat – May he come (āgamat) with the gods. => Las ta tuleb (āgamat) koos jumalatega.

Agni, the summoning priest, the Seer-Will, a God, the Truth, with an infinite variety of inspiration. May he come with the Gods.

Agni, kutsuv preester, Nägija-Tahe, Jumal, Tõde, inspiratsiooni lõpmatute variantidega. Las ta tuleb koos Jumalatega.

 

1.1.6 Mantra 6: The Truth of Agni

yada̱ṅga dā̱śuṣe̱ tvamagne̎ bha̱draṃ ka̍ri̱ṣyasi̍ | tavettatsa̱tyamaṅ̎giraḥ ||6||

yat ǀ aṅga ǀ dāśuṣe ǀ tvam ǀ agne ǀ bhadram ǀ kariṣyasi ǀ tava ǀ it ǀ tat ǀ satyam ǀ aṅgiraḥ ǁ

yat : which => mis
aṅga, aṅgiras : These words in the mantra indicate the quality of Agni – pre-eminence, flaming or glowing.

=> Need sõnad mantras näitavad Agni kvaliteeti – väljapaistev, leekiv või hõõguv.

dāṣuṣe : Giver. The person who performs the yajña (and this is not a reference only to the external ritualistic sacrifice, but an inner one), gives offerings and hence is called the ‘giver’. He gives not only material gifts but also the results of his actions and enjoyments to the appropriate cosmic powers. Yajña is an arrangement for the distribution of the activities.

=> Andja. Inimene, kes sooritab yajña (ja see ei ole viide ainult välisele rituaalsele ohverdamisele, vaid sisemisele ohvrile), annab annetusi ja seetõttu nimetatakse teda "andjaks". Ta ei anna asjakohastele kosmilistele jõududele mitte ainult materiaalseid kingitusi, vaid ka oma tegude ja naudingute tulemusi. Yajña on tegevuste jaotamise protsess.

tvam : you => sina

agne : O Agni

bhadram – This is an important key word in the Veda and appears in
many Śānti mantras signifying a happy auspicious good. This word and its variants occus more than one hundred times in the Ṛg Veda and its precise meaning can be grasped by studying all these mantras. In this mantra bhadra is the auspicious happiness that Agni creates for the sacrificer or the human aspirant and this is the Truth of Agni alone. What could that Truth be? In many mantras, bhadra is used as something exalted connected with Truth in contrast to the calamities associated with false knowledge. Bhadra is used as a power of Truth (satya), which opposes all the misfortunes arising out of evil and false knowledge. Bhadra confers both happiness and spiritual good and hence is called here as auspicious happiness (not just a momentary happiness).

=> See on oluline sõna Vedades ja esineb paljudes Śānti mantrates, mis viitavad õnnelikkusele ja hüvedele. Seda sõna ja selle teisendeid esineb Ṛg Vedas rohkem kui sada korda ja selle täpset tähendust saab mõista kõiki neid mantraid uurides. Selles mantras tähendab bhadra paljutõotavat õnne, mille Agni ohverdajale või pürgijale loob ja see on ainult Agni Tõde. Mis see Tõde võiks olla? Paljudes mantrates kasutatakse bhadra’d kui midagi ülevat, mis on seotud Tõega, nagu vastupidiselt valeteadmistega on seotud õnnetused. Bhadra’d kasutatakse Tõe (satya) jõuna, mis seisab vastu kõikidele kurjadest ja valeteadmistest tulenevatele õnnetustele. Bhadra annab nii õnne kui ka vaimset hüve ja seetõttu nimetatakse seda siin headtoovaks õnneks (mitte ainult hetkeliseks õnneks).

kariṣyasi – you will do (second person singular future tense form of verb kṛ – to do) => sa teed (tegusõna kṛ ainsuse tuleviku teise isiku vorm – tegema)
tava – your => sinu
it – indeed/alone => just, tõepoolest
tat – that  => see

satyaṃ – truth/essence  => tõde, olemus

aṅgiraḥ – epithet for Agni => Agni epiteet (täiend)

The auspicious happiness (bhadra) that you shall create, for the giver, O Dear Agni, that is the truth of you alone, O Añgiras.

Oo kallis Agni, sa lood head toova õnne (bhadra) annetajale/andjale, see on Tõde sinust, oo Añgiras.

 

1.1.7 Mantra 7 : Obeisance by Thought

upa̍ tvāgne di̱vedi̍v̍e̱ doṣā̎vastardhi̱yā va̱yam| namo̱ bharan̎ta̱ ema̍si ||7||

upa ǀ tvā ǀ agne ǀ dive-dive ǀ doṣā-vastaḥ ǀ dhiyā ǀ vayam ǀ namaḥ ǀ bharantaḥ ǀ ā ǀ imasi ǁ

This mantra points us towards the means to seek Agni, which is through spiritual practice rooted in meditation; a meditation that continues under all conditions, those of illumination or otherwise. Note that the ritual or rite is not mentioned here, clearly indicating the esoteric nature of the yajña (and not just an outer ritual). The adoration of Agni and the constant meditation on him, while engaged in all activities, is the definitive sign of contact with Agni.

See mantra juhib meid Agni otsimise vahendi poole - see on meditatsioonis juurdunud vaimse praktika juurde; meditatsioon, mis jätkub kõikides tingimustes, olgu valgustavas või muudes tingimustes. Pange tähele, et rituaali või riitust siin ei mainita, mis näitab selgelt yajña (ja mitte ainult välise rituaali) esoteerilist olemust. Agni jumaldamine ja pidev mediteerimine tema üle, olles seotud kõigi tegevustega, on kindel märk kontaktist Agniga.

upa: near (like in upaniṣat) => lähedal

tvā: you/thee => Sina/Too

agne: Vocative singular declension of Agni, therefore addressing Agni => adresseeritud Agnile

divedive: day by day =>päevast päeva

doṣa: In the night => öösel

vastaḥ: In the light => valguses

dhiyā: declension of dhī, Instrumental Singular meaning ‘by thought, understanding or intelligence’. This corresponds to the later word buddhi.

=> dhī kääne, mis tähendab "mõtte, mõistmise või intelligentsuse kaudu". See vastab hilisemale sõnale buddhi.

vayam: we all (pronoun) => meie kõik
namo: namaḥ before bharanta becomes namo. Namaḥ – obeisance or a spirit of self-surrender. It is not a physical act, but an act of thought.

=> namaḥ enne bharanta’t - saab namo. Namaḥ – kummardus või alistuv suhtumine. See ei ole füüsiline tegu, vaid mõtteakt.

bharantaḥ: Nominative plural of Bharat, root Bhṛ, meaning – while carrying or bearing.

=> Mitmuse nimetav vorm Bharati’st, juursõna Bhṛ, mis tähendab – kandes või hoides.

emasi: approach => lähenemine

Agni, day by day, in the night and in the light, we approach you, carrying our obeisance (nama) by our thought (dhiyā).

Agni, päevast päeva,nii öösel pimedas kui päeva valguses läheneme Sinule, hoides kummardust (nama) oma mõtetes/intellektis (dhiyā).

 

1.1.8 Mantra 8 : Agni’s Own Home

rāja̎nta madhva̱rāṇā̎ṃ go̱pāmṛ̱tasya̱dīdi̍vim | vardha̍māna̱ṃ sve dame̎ ||8||

rājantam ǀ adhvarāṇām ǀ gopām ǀ ṛtasya ǀ dīdivim ǀ vardhamānam ǀ sve ǀ dame ǁ

This mantra affirms the association between Agni and Truth mentioned in mantras 5 & 6.

See mantra kinnitab seost Agni ja Tõe vahel, mida mainitakse 5. ja 6. mantrates.

rājantam: Illustrious/shining/reigning, comes from root rāj, accusative singular of rājat. By means of the path (adhvara) of the yajña, Agni takes the human aspirant to the home of the Truth, the plane of the Vast. Thus, Agni is described as the king of these paths. Agni himself carries out the sacrifice or yajña because he wants to establish the supreme Truth in the yajamāna (human aspirant).

=> Hiilgav/särav/valitsev, tuleneb tüvest rāj, rājat akusatiiv ainsuses. Yajña teed käies (adhvara) viib Agni inimpürgija Tõe koju, Avaruse tasandile. Seega kirjeldatakse Agnit kui nende teede kuningat. Agni ise viib läbi ohverduse ehk yajña, sest ta tahab kehtestada ülimat Tõde yajamānas (pürgivas inimeses).

adhvarāṇām: pilgrimage => palverännak
gopām: accusative singular of gopaḥ meaning protector or guardian. ṛtasya: genitive singular of ṛtam, of order, of truth in action, of order dīdivim: luminous, bright, shining. Accusative singular of dīdiviḥ

=> gopaḥ akusatiiv ainsuses, mis tähendab kaitsjat või eestkostjat. ṛtasya: ṛtami ainsuse genitiiv, järjekord, tõe tegevus, järjekorra dīdivim: helendav, särav, läikiv. dīdiviḥ akusatiiv ainsuses

vardhamānam: increasing. Agni is described as increasing in his own home. The phrase ‘Agni increasing in his own home’ implies that Agni’s power, both physical and psychological, increases in all aspects of manifestation including human beings.

=> suureneb. Agni kohta kirjeldatakse, et ta kasvab tema enda kodus. Fraas "Agni kasvab oma kodus" viitab sellele, et Agni jõud, nii füüsiline kui ka psühholoogiline, suureneb kõigis avaldumisaspektides, sealhulgas inimestes.

sve dame: sve – locative singular of sva, in own. dame – locative singular of damaḥ, in house/dwelling. Agni’s own Home. It is not the altar of ritual fire as the ritualist might claim. Agni’s abode is characterised by 3 phrases (as seen in various verses in Ṛg Veda and Atharva Veda): Absolute Truth (satyam), Truth-in-action (ṛtam) – every aspect of manifestation in this universe and others are characterised by a truth, all of which are included in the word ṛtam and Vast (bṛhat). This abode has absolutely no limitations of any sort, physical, psychological, etc. Hence it is characterised as Vast. In this verse, Agni is described as the guardian of the Truth in manifestation.
=> sve – sva ainsuse lokatiiv, = omas.
dame – damaḥ ainsuse lokatiiv, majas/eluruumis. Agni enda kodu. See ei ole rituaalse tule altar, nagu ritualist võiks väita. Agni elukohta iseloomustavad 3 fraasi (nagu on näha erinevates salmides Ṛg Vedas ja Atharva Vedas): Absoluutne Tõde (satyam), Tõde tegevuses (ṛtam) – selles universumi iga aspekt ja teisi avaldumise kõiki aspekte iseloomustab tõde, mis kõik sisalduvad sõnas ṛtam ja Avar (bṛhat). Sellel paigal pole absoluutselt mingeid piiranguid, füüsilisi, psühholoogilisi jne. Seetõttu iseloomustatakse seda kui Avarat. Selles salmis kirjeldatakse Agnit kui Tõe valvurit kogu universumi manifestatsioonis.

Agni reigns over pilgrim journeys, he is the luminous guardian of Truth. His power of manifestation is increasing in his own home.

Agni valitseb/kaitseb palverändureid, ta on Tõe hiilgav valvur. Tema avaldumisjõud tema enda kodus kasvab.

 

1.1.9 Mantra 9: Agni as Father

Sa na̍ḥ pi̱teva̍ sū̱nave’gne̎ sūpāya̱no bha̍va | saca̍svā naḥ sva̱staye̎ ||9||

saḥ ǀ naḥ ǀ pitā-iva ǀ sūnave ǀ agne ǀ su-upāyanaḥ ǀ bhava ǀ sacasvā ǀ naḥ ǀ svastaye ǁ

The human aspirant prays to Agni like a son/daughter appealing to a loving father, with the hope that Agni would eliminate all false consciousness, the basis of misery.

This is the profound Truth of Agni mentioned in Mantra 6. The seed of the yoga of devotion is evident here.

Inimpürgija palvetab Agni poole nagu poeg/tütar, kes pöördub armastava isa poole, lootuses, et Agni kõrvaldab igasuguse ebatõe, vale teadvuses, mis on viletsuse aluseks. See on Agni sügav Tõde, mida mainitakse Mantras 6. Siin ilmneb pühendumise jooga seeme/alge.

saḥ: pronoun he (agni) => tema

naḥ: dative plural – to us => meile

piteva: pitā – nominative singular of pitṛ; iva – like. Like a father to us. => nagu isa meile

sūnave: to son/daughter, dative singular of sūnu => pojale/tütrele

agne: Vocative singular declension of Agni, therefore addressing Agni => Agnile

note: sūnave + agni = sūnave’gne ( ayādi sandhi, e+a = e’ , the ‘ symbol is called avagraha, shows that the vowel sound ‘a’ used to be there before sandhi)

sūpāyanaḥ: adjective – easily accessible => kergesti kättesaadav
bhava:
you be – singular imperative of bhū => Sa oled
sacasvā
– verb – accompany => kaasnev
naḥ – pronoun ‘us’ => meile

svasti: the good or happy state. It is similar to the word bhadra discussed in Mantra 6. Dative singular of svasti is svastaye. => hea või õnnelik olek. See sarnaneb Mantras 6 käsitletud sõnaga bhadra. Svasti ainsuse datiiv on svastaye.

As a father onto his son, be of easy access to us, O Agni. Cling to us so that we can maintain our happy state.

Nii nagu isa oma pojale, ole meile hõlpsasti ligipääsetav, oo Agni. Püsi meie juures, et saaksime oma õnnelikku seisundit säilitada.

------

References: Secret of the Veda, Hymns to the Mystic Fire – Sri Aurobindo Various books & oral teaching – Dr.R.L.Kashyap