Tänapäeva maailmas leiame, et religioon, mis peaks olema maailma ühendav jõud, on muutunud diskrimineerimise, lahkhelide ja vihkamise jõuks. Kõik religioonid väidavad, et just nende religioon on ainus tõde. Tõde on tegelikult üks ja igavene ning kõik religioonid on seda otsinud. Kuidas on siis tekkinud need lahkhelid? Tõsiasi on, et kuigi tõde on üks ja igavene, ilmutab see end ajas ja läbi inimese mõistuse.
Seega peab iga pühakiri sisaldama kahte elementi. Üks on ajutine ja kaduv, teine igavene ja kadumatu ning kohaldatav kõigile ajastutele ja inimestele.
Kuigi Bhagavadgītā on kirjutatud kohalikus ja ajutises kontekstis, on selles väga vähe, mis oleks pelgalt kohalik ja ajutine. Selle vaim on nii sügav ja universaalne, et kõik inimesed suudavad selle sõnumit hinnata ja oma elu parandada, kui nad hakkavad praktiseerima Isand Krishna antud õpetusi.
Enne Gīta lugemise alustamist tuleb mõista kolme vaimselt olulist punkti.
1. Õpetaja jumalik isiksus, kes on selle ajastu avatar.
2. Inimlik dilemma, nagu seda kirjeldab tavaline inimene Arjuna.
3. Lahinguväli kui diskussiooni paik.
Nõuandeid annab avatar ehk jumal, kes on kehastunud, Arjunale, kes on võitlevate inimhingede prototüüp ja valmis vastu võtma seda suurt teadmist. Sümboolne draama mängitakse lahinguvälja müra ja kära keskel.
Seega ei ole Bhagavadgītā õpetaja transtsendentaalne jumal, vaid jumal, kes istub inimese kõrval tema keha vankril ja aitab tal tema üksildases võitluses tema ees seisvate kurjade jõudude vastu.
Ta on meie lähim sõber ja sugulane (nagu ta oli Arjunale), meie tegevuse salajane juhendaja ja kogu meie teadmiste kõrgeim allikas. Keskne idee on lepitada ja luua ühtsus inimese sisemiste ja kõrgeimate püüdluste ning maailma kogu negatiivsuse ja konfliktidega. Seega on Bhagavadgītā tegelikult juhis meie igapäevaelus. See näitab meile, et mis tahes probleemid meil elus ka ei oleks, olgu need siis kohutavad või pühendavad, neid saab lahendada Gīta õpetuste rakendamisega.
Bhagavadgītā õpetused on nii sügavad, et mida rohkem me seda loeme, seda rohkem saame sellest aru, ja mida rohkem me seda praktiseerime, seda rohkem tõuseb meie teadvuse tase. Selle sõnum puudutab inimese probleemi tuuma ja seega on selle mõju universaalne.
Inimese ühinemine Absoluudiga on Gīta õpetaja ootuste kohaselt elu täiuslikkus.
Gīta õppimisel tuleb järgida kolme sammu.
1. Sanskrit on jumalate keel ja me peaksime alustama oma tundi värsside laulmise kuulamisega. See avaldab meile sügavat mõju.
2. Järgmine samm on mõelda õpetaja antud tähenduse ja meile individuaalselt pähe tulevate mõtete üle.
3. Kolmas samm on õpetuse praktikas rakendamine, mis on kõige olulisem. Õpetus peab sulanduma meie olemuse tuumani, et me saaksime elada Gīta järgi. Lihtsalt lugemisest ei ole mingit kasu!
4. Sõna „Gīta” tähendab „laul”. Seega on Bhagavadgītā Jumala laul ja seega elu laul – olemasolu ja kõiketeadmise laul, mis viib õndsuseni – sat-cit-ānandani.
Sel aastal, 2025, tähistatakse Bhagavadgītā jayanti 1. detsembril.
