Navaratri 6 päev on Devi Kātyāyani päev.
Kātyāyani (कात्यायनी) on Mahādevī, kes tappis türanliku deemoni Mahiṣāsura. Teda kujutatakse kuni kaheksateistkümne käega. See on teine nimi, mis on antud jumalannale Ādi Parāśakti sanskriti leksikonis Amarakosha (jumalanna Parvati nimed – Uma, Katyayani, Gauri, Kali, Haimavati, Ishwari).
Šaktismis seostatakse teda Šakti või Durga raevukate vormidega, sõdalasjumalannadena nagu Bhadrakali ja Chandika.
Kunagi elas tark Kātyāyana Rishi, kes palvetas jumalannalt, et ta sünniks tema lapsena, et Mahiṣāsura tappa. Ta nõustus ja sündis tema tütrena ning seetõttu kutsuti teda Kātyāyaniks. Kui jumalad kutsusid esile Mahaśakti – ürgset naiselikku jõudu, et kaitsta neid deemoni Mahiṣāsura eest, tõusis ta targa Kātyāyani ohvritulest. Kõik meesjumalad andsid talle oma erilised jõud ja relvad. Ta on Parvati avatara sõdalase jumalanna kujul ning üks tema vormidest tuntumaid ja armastatumaid.
Lõvi seljas ratsutades suundus ta Vindhya mägede poole, kus deemon elas, ja tappis ta. Seetõttu tuntakse teda ka kui Mahiṣāsuramardini. Skandamāta annab pühendunule edu materiaalses plaanis, kuid alates kuuendast ööst hakkab ta meid tõukama vaimse poole.
Tema planeet on Jupiter. Tema lemmiklill on saialill ja lemmikvärv roheline.
Ta on neitsijumalanna, kes suudab end täielikult kaitsta ilma ühegi meesjumala abita. Ta on tegelikult suurepärane eeskuju kõigile naistele, et nad saavad end vajadusel kaitsta. Tal on ilus kuldne värv, kolm silma ja rahulik nägu, kuigi ta on sõdalane. Ta on riietatud rohelistesse ja roosadesse riietesse. Tema neli kätt hoiavad mõõka, kilpi, lootost ja kolmharu. Tema sõiduk on ägeda välimusega lõvi.
Deemon Mahiṣāsura sündis Rambha ja pühvli (Mahiṣi) liiduna ning oli seega pooleldi mees ja pooleldi pühvel. Vägev deemon muutus võimsamaks tänu jumal Agni õnnisusele, mille kohaselt sai teda tappa ainult naine. Tal õnnestus taevas hävitada, ajades sealt minema kõik jumalad. Seejärel lähenesid kõik jumalad isand Viṣṇu ja isand Śiva juurde, kes teadsid, et ainult naine võib Mahiṣāsura tappa. Nad otsustasid luua jumalanna kõigi jumalate kollektiivsetest jõududest ehk Tejas-energiast ja nii sündis jumalanna, kes ühendas endas kõik, mis oli igas jumalas vägev ja jõud.
Tal oli kolme silmaga, kaheksateistkümne käega ja ta oli hiilgav nagu tuhat päikest. Jumalad andsid talle relvad Mahiṣāsura tapmiseks. Šiva kinkis talle kolmhargi tridenti, Višnu ketta (Sudarshan Chakra), Varuna kinkis talle merikarbi (Shankha), Agni oda, Vayu vibu, Surya nooletupe, Indra piksenoole, Kubera sõjanuia. Indra lõi oma võimsast Vadžra-relvast uue Vadžra, millel oli äikeselöögi jõud ja kiirus ning andis selle talle. Airavata, neljakihvaline valge elevant, Indra sõiduk, andis talle kella. Yama, surma isand ja surmava saua valdaja, valmistas oma relvast saua ja andis selle jumalannale. Prajapati kinkis talle palvekee ehk Rudraksha ja Brahmaji, püha veepoti Kamandalu. Päike täitis tema naha poorid oma säraga. Aeg andis talle silmipimestavalt terava mõõga ja kilbi. Piimaookean (see on kõigi jumalike asjade ja olendite hoidla, Lord Viṣṇut on kujutatud lebamas sellel ookeanil oma Ananta, tuhande kapuutsiga mao voodil. Seda ookeani kloppides saadi jumalik nektar. Samuti tõi see oma sügavustest välja hinnalised asjad ja jumalikud olendid, sealhulgas Śrī Māhalakṣmi, külluse jumalanna. See ookean tähistab Universaalse Meele Sattvalikku seisundit), kinkis talle kauni pärlikee ja kaunid riided. Vishvakarma kaunistas teda kroonijuveeli, kõrvarõngaste, kuusirbi, käevõrude, jalavõrude, kaelakeede, teemantsõrmuste ning erinevat tüüpi relvade ja läbimatu raudrüüga. Ookeanid kinkisid jumalannale punaste lootoste vaniku, mis ei närtsinud kunagi. Himaalaja andis talle ratsutamiseks lõvi ja ka erinevat tüüpi kalliskive. Kubera, rikkuse isand, andis talle veinipoti, mis jäi alati täitunuks. Madude isand Ananta kinkis pärja, mis oli täis kõige hinnalisemaid ja haruldasemaid ehteid. Ka teised taevaolendid kaunistasid Teda mitmesuguste kaunistuste ja relvadega.
Mahiṣāsura aga pidas tema vastu vapra võitlust ja võttis pühvli, lõvi, mõõka kandva mehe, elevandi ja lõpuks jälle pühvli kuju. Lahing kestis kümme tuhat aastat, kuid lõpuks suutis jumalanna Mahiṣāsura kinni pigistada ja tal pea maha raiuda. Deemonist vabanenud jumalad külvasid jumalannat lugematute kiitustega ja palvetasid austusega, et ta ilmuks iga kord, kui nad teda vajavad. Jumalatele seda tõotades kadus ta, et ilmuda uuesti, kui andunult teda kutsutakse.
Kõik, mis meie maailmas juhtub ja lahti rullub, nimetatakse Prapanchaks, kuid ei piirdu ainult nähtavaga. See, mis on nähtamatu ja mida meeled ei suuda tajuda, on palju suurem, kui me isegi ette kujutada ja mõista suudame.
Kuidas saab viha olla positiivne või jumalik omadus ja millal võib see muutuda negatiivseks või deemonlikuks omaduseks? Nende kahe vahel on tohutu erinevus. Ärge arvake, et viha on ainult halb omadus. Viha on samuti oluline ja sellel on oma koht. Hea viha on seotud tarkusega, halb aga emotsioonide ja isekusega. Hea viha tuleb laiast silmaringist. Viha on asjakohane, kui see on suunatud ebaõigluse ja ignorantsuse suunas. Tavaliselt kipub igaüks, kes vihastab, arvama, et tema viha on õigustatud ja suunatud ainult mingile ebaõiglusele! Kuid kui minna sügavamale eksistentsi peenematesse tasanditesse, leiad, et see pole tegelikult nii. Sellistel juhtudel loob viha inimesele tegelikult orjuse. Niisiis, viha, mis tekib õiglastel põhjustel ning on suunatud negatiivsusele ja ebaõiglusele, esindab Devi Kātyāyani.
Olete ilmselt olnud tunnistajaks nii paljudele looduslikele õnnetustele, mida inimesed nimetavad Looduse kättemaksuks. Näiteks tabavad paljud kohad tohutuid maavärinaid või tugevaid üleujutusi. Kõik need sündmused on omistatud Devi Kātyāyanile. Devi Kātyāyani esindab jumaliku Ema jumalikku põhimõtet ja vormi, mis on selliste kohutavate looduslike õnnetuste ja katastroofide taga. Devi Kātyāyani esindab ka seda viha, mis tekib loomingus Dharma ja tõe põhimõtete taastamiseks ja taaselustamiseks. Kātyāyani on manifesteerumata Jumalikkuse jumalik jõud või printsiip, mis tekib loomise peenetes kihtides negatiivsuse vastu ja Dharma taastamise eesmärgil. Öeldakse, et targa inimese viha toob kaasa ainult suuremat head; kui ignorantse või rumala inimese armastus võib hoopis pigem rohkem probleeme tekitada. Seetõttu esindab Devi Kātyāyani tegelikult kasulikku ja edendavat jõudu.
Sel päeval keskenduvad joogid oma teadlikkuse Ajña tśakrasse.
