Mees ja naine on igavesed printsiibid, mis on seotud universumi projitseerimisega. Nad pole kunagi eraldi.
Põhimõtteliselt on need üks, nii nagu kuld ja sellest valmistatud kaunistused on olemuselt üks. Absoluut ja Loodus ei ole "kaks", vaid on kaks ühes. Hinduism on neid kahte põhimõtet alati tunnustanud ja aktsepteerinud ning nimetanud neid Šiva / Šakti või Puruša / Prakriti. Nii nagu puu on latentses olekus seemnes, on ka see nimede ja vormide universum sissemähituna Šaktis. Ta on jumalik ema, kes on kõigi olendite üsa. Ta on kõikide olemasolevate teadmiste, ja nii mineviku, oleviku kui ka tuleviku eelduseks. Kuid ta on ka "māya", selle illusoorne jõud, kes võrgutab meid oma illusioonide võrku ja eksitab uskuma, et see maailm, mida näeme oma silme ees, on tõeline. “Jivātma” ehk kehastunud hing on tema ilust sedavõrd lummatud, et unustab eesmärgi, milleks ta on siia kehasse kehastunud. Igavikulisest vaatenurgast vaadatuna on meie elu draama, mida mängitakse ruumi ja aja laval, ainult valguse ja varju show, nagu telesaade. See on ainult mõistuse looming, mis möödub, voolab ja haihtub ruumi, kust ta tuli. Selle fenomenaalse maailma on loonud jumalanna maya-shakti, mille aluseks on tegelikkuse teadmatus. Kuid see lummav maailm on meid lummanud nii väga, et unustame eesmärgi, milleks oleme inimese kehasse sündinud.
Hinduismis öeldakse, et elu eesmärk on naasta selle allika juurde, kust me oleme tulnud. Jivātma tuleb absoluutsest Brahmanist, läbib oma paljude elude draamad, kuni jõuab punkti, kus ta soovib oma algupära juurde naasta. Kõigis hindude pühakirjades, eepostes, tseremooniates ja festivalidel on see vaimne tähendus. Neil on esoteeriline tähendus, mis pole alati ilmne. Kõik rituaalid ja pühad on hinge pühendamiseks sellele ühele püüdlusele, mille ta on igavikust alates eneses säilitanud.
Loodusena ilmestub šakti mitmetes erinevates vormides, nii et ka meie kehastume jumaliku ema erinevate jumalannade vormidena.
Navaratri on aeg aastas, mil kõik hindud tähistavad jumalanna üheksat erinevat vormi. Seda tuntakse ka Durga Puja nime all, kuna ta on omandanud vormid, mida nimetatakse Navadurgadeks (üheksa Durgat).
Durga on neitsijumalanna. Ta on ka iseseisev vorm, kus ta ei vaja ühegi meesjumala tuge. Ta on dünaamilise naiseliku väe kõrgeim esindaja. Nende üheksa päeva ja öö jooksul teenitakse teda üheksal erineval kujul, kuid kuna see võib enamiku inimeste jaoks olla liiga keeruline, jagunevad üheksa ööd kolmeks osaks.
Esimeses osas kummardatakse teda kui Kālit, Kāla ehk Aja vallutamatut vormi - järeleandmatut, kõike kulutavat ja alistamatut. Aeg on ainus tapja.
Kõik loomingus langeb Aja saagiks. Me kõik kardame surma selle aja aspektist, nii et see Kaali vorm on hirmutav. Selle eesmärk on hirmutada neid, kes pole valmis leppima tõsiasjaga, et elu on münt, millel on kaks külge - sünd ja surm! Tavaliselt on teda kujutatud süsimustana, pikkade kammimata juustega, mis lehvivad tema ümber nagu mantel. Ta kannab rebitud kätest vööd ja värskelt lõigatud peadest kaelakeed.
Tal on tulipunane suu, millest tilgub verd. Tal on pikad teravad kihvad ja küünistega sarnased käed. Ta kujutab üht Prākriti - Looduse maski, kes sünnitab kõik olendid emakast, toidab neid oma rinnal ning siis neelab ja võtab nad endasse tagasi!
Kāli olemus on selline, et ta ei talu reetmist ja valet. Tema viha on kohene ja kohutav. Nii veedame esimesed kolm päeva ja ööd Navaratril, kummardades teda, kes ainsana suudab meie negatiivsuse ja vulgaarsuse eemaldada. Kõigi aegade jooksul kogunenud negatiivsete omaduste komplekside eemaldamiseks tuleb kasutada teatavat jõudu. See on hädavajalik, enne kui saame liikuda oma eesmärgi poole liituda Absoluutiga. Aia rajamisel on esimene asi, mida me peame tegema, on - kaevama maa ja eemaldama sellest kõik kivid ning soovimatud taimed ja umbrohu. See on Kālile antud töö, nii et palume esimesel kolmel õhtul siiralt temalt, et ta võtaks ära meie negatiivsed jooned, kuigi see võib põhjustada meile valu.
Järgmised kolm päeva pöördutakse rikkuse, ilu ja headuse jumalanna Lakšmi poole. Tema on see, kes on rikkalikult kingib meile oma erinevat tüüpi õnne, sealhulgas näiteks mõistuse positiivseid jooni. Meie mõistuse aeda, mida on Kāli halastamatult rohinud, kutsume nüüd heatahtlikku Lakšmit tulema ja külvama armastuse, helduse, tähelepanelikkuse, kaastunde, tänulikkuse jne seemneid. Selleks teenime seda kaunist jumalannat ja palume tal tulla elama meie puhtasse südamesse.Viimased kolm päeva on pühendatud lummavale Sarasvatile - õppimise, kunsti ja tarkuse jumalannale.
Istudes oma sõidukil, graatsilisel luigel, hõljub ta läbi ruumi ja otsib võimalust meid õnnistada. Viimasel kolmel päeval palume tal tulla meie südamesse ja täita meie inimelu eesmärk, milleks on Absoluudi saavutamine. Selles mõistuse aias, mille jõuline Kaali on kogu oma negatiivsusest puhtaks rohinud ja kuhu armuline Lakshmi on positiivsuse seemned külvanud, kutsume nüüd Sarasvati, kes suudab anda meile selle Absoluudiga ühinemise õndsuse. Ainult sellises aias saab puhas valgustuse lootos õitseda.
See on kogu Indias tähistatava Navaratri festivali esoteeriline tähendus. Seda festivali tähistatakse kaks korda aastas, üks kord kevadel ja üks sügisel. Selle eesmärk on tagada, et kõik saaksid uuendaksid oma suhteid jumaliku emaga ja veenduksid, et ei unustaks kunagi inimeseks sündimise põhjust, mis on saada Maya võrgust vabaks ja siseneda Absoluudi õndsasse sfääri. Nendel päevadel ja öödel oleme palunud, et Jumalik Ema siseneks meie sisse ja hajutaks meie tõelise olemuse ümber kogunenud teadmatuse ja pimeduse, oma hõõguva teadmiste lambiga, mille ainult tema saab meie jaoks valgustamiseks läita.
Vanamali
