Kui vaatame kõige iidsemaid veedade jumalusi, siis Śiva on Rigveda kõrgeim jumalus ja tema neli peamist valgusvormi on Agni, Soma, Sūrya ja Indra.
See väide võib tunduda ebatavaline, kui mitte absurdne neile, kes on harjunud arvama, et vedad ja agamad on erinevad või et Šiva ei ole vedalik jumalus, sest tema nime ja kuju seal eriti ei esine. Probleem on selles, et sellised vaated vaatavad pealiskaudselt nimesid ja vorme, mitte aga veedade sisemist sisu ja energiat.
Šivat nimetatakse sageli "Agni-Soma ātmakam", mis tähendab, et "tal on Agni ja Soma olemus" ehk tuli ja vesi, ning kõik muud duaalsused, mida need loovad. Agni on tema äge ehk Rudra vorm. Soma on tema õnnis ja linga vorm. Šivat peetakse ka Sūryaks või Päikeseks, puhtaks valguseks, prakašaks. Praana on Śiva Vayu (õhu) elemendina. Ta on Indra - kui tajude ja mantrate väe isand.
Šiva on Rigveda taustjumalus, mille ülejäänud neli peamist jumalust on vaid vormid või ilmingud. Ühest küljest on need Śiva tahud. Teisest küljest on nad nagu Śiva pojad, kes on tema ilmingud, kusjuures Rudra on Rigveda suur isajumal. Veedalik yajña (jagnja – tuletseremoonia) on tantra jooga väline rituaal, välise tulega tseremoniaalne Kundalini kui sisemise tule kummardamine, mis sisaldab veedamantraid ja loodusjõududega ühenduse võtmist.
Šaivistid märgistavad end tulelt saadud püha tuha ehk Vibhutiga. Rudram, kuulsaim laul Śivale, mis on antud Kriśna Yajurvedas, teeb Śiva olemuse koos Veedaliku tuleohverdusega väga selgeks.
Vedanet, David Frawley
Atharvaśirša Upanišad on klassifitseeritud Śiva Upanišadiks, mis keskendub jumal Rudrale. See on tähelepanuväärne selle väitega, et kõik jumalad on Rudrad, kõik olendid ja kogu loodu on Rudrad ning Rudra on kõigi asjade printsiip, nende kõrgeim eesmärk, kogu nähtava või nähtamatu reaalsuse sisemine olemus. Rudra on ātman ja Brahman ning asub kõikide südames.
Rudra sümboliks on Om. Teda saab taibata vihast ja ihast loobudes ning ainuüksi vaikuse kaudu.
Tark, kes näeb teda (Rudrat) endas elavana,
Tema üksi saavutab rahu ja mitte keegi teine.
— Atharvashiras Upanishad, 5. Peatükk
Teksti 1. peatükk algab vastusega küsimusele "Kes on Rudra?" Teda tutvustatakse kui seda, "mis oli alguses, eksisteerib praegu ja eksisteerib tulevikus", igavene ja mitteigavene, nähtav ja nähtamatu, Brahman ja mitte-Brahman, kõik ilmakaared: ida, lääs, põhi, lõuna ning üleval ja all, mehelik ja naiselik ja neutraalne, Sāvitrī ja Gāyatrī, väline vorm ja sisemine olemus, vesi ja tuli, lehm ja pühvlid, lootoseõis ja soma nektar, koos ja ilma, kõige olemasolu sisemine olemus.
Rudrat kirjeldatakse tekstis kõigi jumalate, kõigi elusolendite olemusena, universumiga ühtse ja Maheshvarana.
2. peatükis on värsina sama kordus:
यो वै रुद्रः स भगवान्यश्च ब्रह्मा तस्मै वै नमोनमः
yo vai rudraḥ sa bhagavānyaśca brahmā tasmai vai namonamaḥ
Rudra on ülim, ta on Brahmā, teda kummardan, tema nime tervitan!
— Atharvashiras Upanishad, 2.1
Sama salmi korratakse Brahmaaga, mis on asendatud paljude jumalate nimedega (Vishnu, Skanda, Indra, Agni, Vayu, Sūrya jt), seejärel asendatakse loodusobjektide, ainete, suundade, värvide, mantrate, mõistetega (Tõde), viimase salmiga "Rudra on ülim, ta on universum, teda tervitan, talle kummardan".
3. peatükk on asetatud proosasse ning jätkab Rudrana kõige ja kõigi ühtsuse kinnitamist. Teda kirjeldatakse kui kasvu, õitsengut, rahu, kui kõike, kui mitte-midagi, kui terviklikku, kui mittetervikut, kui tehtud, kui tegemata, kõige taga olevat printsiipi ning iga eluvormi ja kõige kõrgeimat eesmärki ning kõike, mis muutub.
Seejärel viitab Upanishad Rigveda hümnile 8.48.3, milles öeldakse, et see, kes on seda valgust näinud, ei saa karta kellegi vaenulikkust ega pahatahtlikkust:
Kui oleme joonud Somat, muutunud surematuks,
Oleme sisenenud valgusesse, avastanud jumalad!
Kuidas saaks vaenulikkus meid praegu kahjustada,
Mis, oh surematu, on meile inimese pahatahtlikkus!
— Atharvashiras Upanishad, 3. Peatükk
Hing, nagu väidab tekst, eksisteeris enne Somat ja Sūryat. Kogu maailm on Omi sümbol ja kõik jumalused, kõik elutähtsad hingused ja ka Tema (Rudra) on iga elusolendi südames. Om on püha kutse, Om on Rudra, ta on Lõpmatu, ta kaitseb, ta on Puhas, ta on peen, ta on nagu välk, ta on kõrgeim Brahman, ta on Üks, ta on Rudra, ta on ülim Mahešvara, lisab teksti.
Upanišad väidab, et Rudra elab hinge südames. 4. peatükis pakub tekst müstilisi seletusi, miks kirjeldatakse Rudrat sellisena, nagu ta on. Teda kutsutakse Omiks, seisab tekstis, sest Om-i lausumisel paneb ta praana ülespoole liikuma. Teda kutsutakse pühaks kutseks, sest ta on kõigi veedade olemus. Teda nimetatakse kõikehõlmavaks, sest ta tungib läbi universumi vaikuse. Teda nimetatakse lõpmatuks, sest Om-il pole lõppu üheski dimensioonis, kirjeldab see tekst.
Teda kutsutakse kaitsvaks, sest ta eemaldab hirmu uuestisünni ja kannatuste ees. Teda kutsutakse peeneks, sest tema nimetamine paneb jäsemed vibreerima. Teda nimetatakse kõrgeimaks Brahmaniks, sest ta on kõrgeimast kõrgeim, kõrgeim eesmärk, vägi, mis tugevdab tugevaid. Teda kutsutakse Üheks, sest kõik lõpeb temas ja ta ühendab kõik olendid. Ta on ülim Maheśvara, sest temast voolavad välja kõik Veedad (tarkused) ja temasse tõusevad kõik üles läbi ātmani (Mina) tajumise ja jooga valdamise.
Rudra on kõigis inimestes, kõikjalviibiv, ta on sündinud ja sünnib uuesti, ta on kõigis maailmaruumides, alustab kirjeldust 5. peatükk. On ainult üks Rudra, väidab Upanišad, ja pole kedagi teist. Ta elab kõigis elusolendites ja nad pöörduvad temasse tagasi, kui nad surevad. Tema kaudu levib kogu universum. Kes teda tunneb, saab rahu. Ta on ühtsus, ta on igavene, ta on energia, ta on Om, ta on vaikus, mis järgneb Omile.
Teksti 5. peatükk kinnitab, et Rudrat tuleb austada kui Üht, tal pole kedagi teist. Ta elab sees, need, kes hülgavad viha, ahnuse ja maised soovid, mõistavad teda ja saavutavad rahu. Tuli on lõpuks tuhk, tuul on tuhk, vesi on tuhk, maa on tuhk, universum on tuhk, keha ja vaim on tuhk ja seega katab Pashupata end tuhaga nagu palvena.
Rudra on kõiketeadja, kõikvõimas ja kõikjalviibiv. See, kes teda otsib, saab tohutu õndsuse. Rudra on kõikjal, ta on kogu mateeria, ta on tules, ta on vees, temast on alguse saanud taimed ja puud, temast on saanud kõik elusolendid, seisab Upanišadi 6. peatükis. Peale Rudra pole midagi olemas. Ta on igavene, millest sünnib aeg. Miski pole olnud varem ega midagi ei tule hiljem, ta läbistab kogu maailma.
